Septembris tehti jahinduses mõnes mõttes ajalugu – nimelt alustati Kehra gümnaasiumis jahinduse valikaine õppega.
Nüüd on aeg vaadata tagasi kuidas esimene jahindusaine möödus.
Paarist jahindusteemalisest loengust kasvas välja jahinduse õppeaine
Kehra lasteaedades ja koolides on varasemalt mitmel korral tutvustaud EJSi traditsioonilisi jahinduse aastateemasid ja aastaloomi. See ajendas 2017. aasta märtsis Kehras korraldama ka loodusnädalat ning kool sai sellest innustust, et leida võimalusi, kuidas lasteni jahindus lähemale tuua. Koolidirektori suhtumine oli ka loomulikult väga oluline – võtta selline mahukas teema tihedasse kooliprogrammi ja leida ka vahendid, see on väga tänuväärne.
On jätkuvalt üllatavalt meeldiv tõdeda, et valikainete mahust tegid nii paljud lapsed (üheksa) jahinduse kasuks valiku. Sealjuures pole oluline, millisel põhjusel valik tehti ja kas jahindus võiks tulevikus ka koha nende elus leida. Kõige olulisem oli valikaine puhul anda lastele teadmine, mis on tänapäeva jahinduse mõte ja vajadus.
Planeeritud tundide arv oli küllaltki suur, mis eeldas mahukat õppeprogrammi, ent sel puhul tuli appi ka noorjahimeeste koolituseks mõeldud koolitusprogramm. Samas kasutasin olemasolevat teksti võimalikult vähe, kuna see oli tihti õpilastele liiga spetsiifiline. Püüdsin võimalikult palju rääkida lihtsas keeles oma praktilistest kogemustest erinevates jahindustegevustes.
Käsitleti nii jahiteooriat kui praktikat
Tunnid said sisustatud jahinduse ajaloo, ökoloogia, bioloogia, õigusaktide, jahipidamisviiside, jahikoerte- ja ulukite, ulukihoolde ja -kahjustuste, ohutustehnika, jahirelvade jpm teemade tutvustamisega. Iga koolipäeva viimases tunnis vaatasime erinevaid õppefilme: “Suurkiskjad”, “Väikekiskjad”, “Sõber kaber”, “Biomaterjalide kogumine ja ulukivaatlused”, “Vanamees ja põder”, “Kes meil metsas elavad” jt.
Õppekava jooksul sai proovida ka praktilisi tegemisi. Nii käidi ühel päeval lasketiirus. Lapsed said seal teada relvade ja nende käsitlemise kohta. Loomulikult sai proovida ka taldrikute laskmist. Lisaks käidi põdrajahil Kehra jahiseltsi maadel. Kuigi põtra ei nähtud, oli see ikkagi hea praktiline kogemus.
Viimasel koolipäeval sai lapsed oma teadmisi proovile panna väikese arvestusega. Arvestuse küsimused tulid EJS-i kodulehel leitavast infost. Õpilased said sellega väga hästi hakkama ja nii sai esmakordselt kooliprogrammis pakutav jahindus valikainena läbi.
Millised järeldused saab siit teha?
Usun, et mõte oli hea. Tagasiside lastelt oli positiivne. Vaatamata sellele, et nii mitugi last arvas, et tõenäoliselt jahimeheks ei hakka, oli ikkagi huvitav teema. Kehra koolis tuleb jahindus valikainena kindlasti teemaks ka edaspidi, aga kuna iga uue õppeaastaga tuleb juurde üks klass, siis on mõistlik ainet pakkuda üle aasta. Samuti olen valmis tegema ka jahindustunde väiksema grupiga.
Samuti on selge see, et olemasolev koolitusprogramm ei ole päris õige jahinduse tutvustamiseks koolis, aga kuna hetkel muud varianti kasutada polnud, siis abivahendiks oli hea küll. Samas oleks vajalik välja mõelda lastele lihtsama sisuga ja valdavalt looduskasutust ja kaitset sisaldavat, aga ka jahindusega seotud õppematerjali. Samas vajadus on ka erinevate õppefilmide osas.
Kuigi lastele olid teemad arusaadavad, arvati, et nii sisukat teooriat pole vaja. Rohkem soovitakse praktilisi tegevusi looduses. See oli ka plaanis, aga kuna tunnid pandi kohe õppeaasta algusesse, jäid nii mõnedki mõtted (nt jälgede vaatamine, loendusseire proovimine) realiseerimata.
Kuidas jahindus valikainena või muul moel Kehras edasi hakkab minema?
Seda näitab aeg, aga sellega ei ole kooli juhtkonnaga suhtlemine hetkel lõppenud. Mõtted on juba järgmise aasta kevade loodusnädala korraldamise juures, kus koolil on plaan veelindude tutvustamine. See on koht, kus jahimehena saan kaasa rääkida ja aidata. Jätkuvalt lähevad edasi jahinduse aastateemad ja loomad. Ka järgmise aasta lindu on plaanis loodusnädala raames tutvustada. Loodetavasti teevad ornitoloogid ka vastavateemalise õppefilmi valmis.
Mida tahaksid teistele jahimeestele soovitada?
Suhelge julgelt oma kodukoha koolidega. On koole, kes tunnevad jahinduse vastu huvi. Leidke see võimalus ja rääkige lastele loodusest läbi jahimehe silmade. See tuleb eesti jahindusele ainult kasuks. Kuidas muidu saab laps teada, mis seal metsas ikkagi toimub. Lisaks on noori jahimehi-naisi ka juurde vaja. Teeme koos eesti jahinduse paremaks!
Andres Üprus
