Kokkutulekul arutleti sõraliste majandamise üle

Kokkutulekul arutleti sõraliste majandamise üle

263
Foto: Flickr

 Vaatamata sellele, et kogu Eestimaa jahimehed pidasid Haapsalus Kiltsi lennuväljal kokkutulekut, tehti ka samal ajal tööd. Nimelt kohtusid EJS juhatuse sõraliste töögrupi liikmed Priit Vahtramäe, Jaanus Põldmaa, meie tuntud koolitaja Jaan Ärmus ning Soome Metsästäjäliitto laskepealik Jussi Partanen ja Soome Riistakeskuse põdrapopulatsiooni majandamise suunaja Risto Paakkonen.

Kokkusaamise põhjuseks oli kahe riigi põdra populatsiooni majandamise kogemuste vahetamine ja üksteiselt õppimine. Kevadel pöördusime Soome jahimeeste poole küsimusega, kui suur on põdrapopulatsiooni majandamisel juurdekasv nende teadlaste arvates.

Meie kirjale vastati ja osapooled kohtusid EJSi kokkutulekul. Materjalid oli ette valmistanud Soome Riistakeskuse Oulu regiooni põdrapopulatsiooni majanduslik kavandaja Risto Paakkonen, kes tutvustas meile Soome jahimeeste teadmisi ja koolitusprogrammi, millega ka täna Soome jahimehi koolitatakse.

Soome põdrapopulatsiooni majandamisel tekivad teatud perioodi tagant arvukuse langused, millest on täna õpitud ja soovitakse seda paremini majandada, et ei tekiks nii suuri tõususi või languseid.

Meil oli võimalik tutvuda soomlaste materjalidega. Eesmärk on need tõlkida ja küsida luba kasutuseks, et Soome kogemusi meie jahimeeste koolitamisel ja teadmiste täiendamisel kasuks võtta.

Risto Paakoneni rõhus tutvustuses põhiliselt seda, kuidas majandada põdrapopulatsiooni nii, et kari oleks tugev ja toodaks maksimaalselt juurde järelkasvu, oleks kiskjakindel ja jätkusuutlik. Soome jahimeeste kogemus näitab, et tuleb hoida karja keskeas pulle ja lehmi ning põhiline küttimine suunata just noorloomadele. Vasikate küttimist tõsta isegi 60%-ni. Kui meil on tugevas keskeas põhikari viis aastat, siis suureneb ka juurdekasv. Selleks on materjalides näitena toodud kaks viisi.

Ka Eesti jahimeestel on see probleem juba täna tekkinud, sest populatsioon on küttimise tagajärjel muutunud liiga nooreks ja kui see jätkub, on probleemid kohe ka lisandumas. Juba mitu aastat on loodus märku andnud, et paljud põdralehmad väljuvad ajudest ilma vasikateta.

Saadi kokku ka jahimeeste toetusrühmaga

Kokkutulekul toimus ka EJSi juhatuse liikmete ja riigikogu jahimeete toetusrühma esimene kokkusaamine. Üks jahimees esitas küsimuse ja viitas sellele, et kas EJS ei saaks midagi ette võtta, et jahiseltside vahel toimiksid kokkulepped, mille järgi teha valiklaskmist.

Tuleb jahimeestele vastu tulla ja hakata nende sooviga tegelema, et need kokkulepped saavutataks. EJS juhatus võttis juba kaks aastat tagasi vastu põtrade majandamise soovitused, mis on saadaval EJSi kodulehel. Mida rohkem on selle järgijaid, seda rohkem võidame kõik.

Ühine Soome ja Eesti kokkusaamine möödus 1,5 h asjalikus töömeeleolus, kust saime mõlemad pooled oma kogemusi edasi anda. Loodame, et need kohtumised ei ole ainukesed ja ka tulevikus pöördume kogemuste vahetamiseks meie Soome jahimeeste poole.

Priit Vahtramäe
EJSi sõraliste töögrupi liige