Kiviõli jahtkond avas jahimaja (täiendatud fotoalbumiga)

Kiviõli jahtkond avas jahimaja (täiendatud fotoalbumiga)

3777

Pildid EJSi fotalbumis

Kiviõli jahtkond kuulub Ida-Viru jahiseltsi ja moodustatud on ka oma keha – Kiviõli jahimeeste ühing. Alates 2015. aastast on seltsil päris oma jahimaja. Avamispidu peeti 14. märtsil ja et maja kaua kestaks, kutsuti ka kirikuõpetaja ühiste kätega valminut sisse õnnistama. Suve hakul said kutse jahimaja uudistama tulla EJS-i tegevjuht Tõnis Korts ja ajakirja Eesti Jahimees peatoimetaja Kaarel Roht. Seltsi hing ning kauaaegne juht Karl-Johannes Kärner lausus kutsudes: „Tulge vaadake, et ka Ida- Virumaal elatakse ja siin elavad samuti jahimehed.“

Peab kohe ütlema, et mitte ainult elatakse, vaid hästi elatakse. Ja selle põhjuseks on üheskoos asjade tegemine ja koos panustamine. Juba ainuüksi fakt, et jahimaja näol puhuti hing sisse vanale Eesti talule, väärib austust ja lugupidamist. Kui palju on kodumaal kokku kukkunud ja hävinud talusid, seda arvu ei tea keegi. Kiviõli jahimehed aga võtsid kätte ja kutsusid elule kohalikus Koljaja (endine Uue-Mõisa) külas Jüri-Tooma talu. See selts, kes omale ühiselt pesa punub, see selts on otsustanud jääda. Oma seltsimaja rajamisega antakse ka kogukonnale märk, et ollakse olemas ja kogukond teab selle seltskonnaga arvestada. Kui ühingu üldkoosolekul maja rajamist arutati, pooldati seda üksmeelselt. Vastu ei olnud keegi. Üks vana mees lausus kord, et küll on hää, kui oma katus pääkohal on, kunagi ei või teada, mis sealt poliitikataevast alla võib tulla. Oma katus pakub ikka kaitset.

Jahimajaga on vaeva nähtud juba viis aastat, mil koht kohtutäituri käest 120 000 krooni eest lunastati. Kõik ühingu liikmed panustasid ka rahaliselt. Majale telliti projekt ja liikmed käisid hoolega koristustöödel. Korraga oli väljas 20-25 jahimeest. Oma kätega on rajatud ka katusealune koosistumisteks ja tuletõrje veevõtukoht. Ehitamise projekti juhtis Ahto Kruusimaa.

Taastatud Jüri-Tooma talus ehk nüüd jahimajas on ka rehetuba. See on suur väärtus ja mehed peavad veel nõu, kuidas seda paremini kasutada ja eksponeerida.

Kiviõli jahtkond ühendab 63 liiget. Nendest esimesel põdrajahi päeval on väljas 51-52. Keskmiselt kütitakse hooajal 18-22 põtra, 26-28 metskitse ja üle kolmekümne metssea. Jahtkond on korraldanud koolitusi peibutamisest ja valiklaskmisest. Kõige vanem jahimees on 1927. aastal sündinud Eldur Pärn ja kõige noorem 18-aastane Juss Leinbock. Laskekatseid käiakse tegemas Maidla jahiseltsi lasketiirus.

Kiviõli jahtkonda on 33 aastat väsimatult ja kindlakäeliselt juhtinud Karl-Johannes Kärner. Luua metsakooli haridusega mehele on loodus ja jahindus kogu elu meele järele olnud. Endast rääkides on mees tagasihoidlik ja kidakeelne, palub rohkem tähelepanu jahimajale pöörata.

Aga nagu Eestimaal öeldakse, töö kiidab tegijat ja korralik jahimaja annab tunnistust ka korralikust seltsist. Korralik selts aga tähendab head juhtimist ja nii ongi kõik asjad omavahel seotud.

Au ja kiitus Kiviõli jahimeestele ja pikka iga jahimajale!

Enne…

Kiviõli jahimaja enne

… ja pärast
IMG_5052 peale renoveerimist




JAGA