Keskkonnarikkumiste puhul karistused vähenevad

Keskkonnarikkumiste puhul karistused vähenevad

458
Foto: Flickr

Keskkonnainspektsiooni 2018. aasta kokkuvõte näitab, et keskkonnarikkumistega seotud väärteo- ja kriminaalmenetluste arv on varasemaga võrreldes vähenenud, aga märgatavalt on kasvanud muude sunnimeetmete osakaal, see tähendab karistamise asemel kasutatakse õiguskorra tagamiseks rohkem teisi meetodeid – ettekirjutust, märgukirja, hoiatamist.

Kui 2017. aastal registreeris Keskkonnainspektsioon 1186 väärteomenetlust, siis mullu oli väärteomenetlusi 996, seevastu haldusmenetluste arv enam kui kahekordistus, tõustes 216-lt 482-le.

„Kui varasemalt on haldusmenetlused rolli mänginud teatud kindlates valdkondades, nagu jäätmekäitluses või ranna- ja kaldakaitses, siis nüüd on  lisandunud näiteks pakendivaldkond ja kalandus,“ märkis Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Olav Avarsalu.

Ümmarguselt 40% kõigist 2018. aasta haldusmenetlustest algatatigi pakendialaste nõuete ja 30% jäätmekäitlusnõuete alal, järelejäänud 30% sisse mahub üheksa erinevat valdkonda. 2018. aastal  jõudis 140 korral haldusmenetlus välja ettekirjutuse koostamiseni ja neist 21 omakorda sunniraha määramiseni. Ka ettekirjutuste arv tõusis eelneva aastaga võrreldes kahekordseks (2017. aastal koostati 63 ettekirjutust). Lõviosa ettekirjutuste sisuks on kohustus registreerida oma tegevus või esitada aruanne vastavas registris, ülejäänute puhul näiteks likvideerida jäätmed, viia farmikompleks vastavusse veeseaduse nõuetega, lammutada ebaseaduslik ehitis, eemaldada püügilt nõuetele mittevastav püügivahend.

„Kergemate üleastumiste puhul ei pea tormama kohe karistama, otstarbekam on asjad korda teha ja seadusega kooskõlla viia,“ nentis keskkonnaminister Siim Kiisler. „Seevastu tõsiste rikkumiste puhul peame olema senisest veelgi karmimad.“

2018. aastal alustas inspektsioon keskkonnakaitse valdkondades (jäätmed, välisõhk, vesi jm) 342 väärteomenetlust, kalapüügiga seoses 335 ja looduskaitse valdkondades (mets, jaht, kaitstavad loodusobjektid) 319 väärteomenetlust.

Keskkonnaalaste rikkumiste eest määratud trahvide arv oli 721 ja kogusumma 260 542 eurot,  2017. aastal olid vastavad näitajad 876 ja 320 409. Trahvisumma vähenemisele aitas kaasa juriidilistele isikutele mõistetud trahvide väiksem osatähtsus võrreldes eelnevate aastatega.

Keskkonnakahjuga juhtumeid oli 105 ja esialgne kahjusumma kokku 449 947 eurot. Keskkonnakahjude andmed on veel täpsustamisel.  

Lisaks väärteomenetlustele alustas Keskkonnainspektsioon eelmisel aastal 18 keskkonnakuritegudega seotud kriminaalmenetlust, mis on poole vähem kui 2017. aastal, kui alustati 39 kriminaalasja. Mullu alustatud kriminaalasjadest 11 olid seotud ebaseadusliku kalapüügiga. Ebaseadusliku raie ja kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumisega seoses alustati kummaski kaks kriminaalasja. Ülejäänud  kolm kriminaalasja olid seotud ebaseadusliku jahipidamise, metsapõlengu ja keskkonna saastamisega.

2018. aastal tõhustas Keskkonnainspektsioon järelevalvet jäätmevaldkonnas. „Mitmed hiljutised juhtumid on näidanud, et ettevõtjad ei tegutse alati vastutustundlikult: jäätmed kogutakse kokku, siis selgub, et nende käitlemiseks enam raha ei jätku ja lõpuks jääb koristamine riigi õlule. Selleks, et taolisi olukordi ennetada, kontrollisime, kas loaga määratud tingimustest ja lubatud jäätmemahtudest peetakse kinni,“ ütles Avarsalu.

Suur osa kontrollimistest tugineb elanikelt saabuvatele kaebustele. Eelmisel aastal laekus keskkonnainfo telefonile 4998 keskkonnaalast kaebust. Kuigi lõhnakaebusi on alati olnud arvukaimalt, tõusis nende osatähtsus 2018. aastal veelgi – 28%-lt 41%-le. Varasemalt on välisõhu kvaliteet olnud probleemiks eeskätt Ida-Virumaa linnades ning Harjumaal Muuga-Maardu-Randvere piirkonnas, 2018 aga kasvas kaheksa korda Tallinnast laekuvate lõhnakaebuste arv, linnaosadest tõusid esile Lasnamäe ja Põhja-Tallinn. Endistest probleempiirkondadest liigub kindlalt allapoole Sillamäe kaebuste arv, madalal tasemel püsivad Muuga ja Randvere kaebused. Kohtla-Järve õhuprobleemidele lahenduse leidmine seisab aga alles ees.

2018. aasta tähistab keskkonnajärelevalve jaoks ka organisatoorseid ümberkorraldusi: Keskkonnainspektsiooni peakontori üleviimine Pärnusse koos kokkulepitud arvu töökohtade väljaviimisega Tallinnast, algasid ettevalmistused Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaameti liitmiseks. Ühendasutuse moodustamine ootab praegu Riigikogu otsust.