8. juunil toimus Keskkonnaministeeriumi suures saalis suurkiskjate töörühma laiendatud koosolek, kus keskenduti peamiselt karu küsimustele.
Ettepanek laiendatud koosolek kokku kutsuda tuli ulukiuurialt Peep Männililt. Ulukiuurija sõnul annaks võimaluse töörühmas kokku lepitud suuniseid kasutada karu küttimisettepanekus, mille Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakond (KAUR) esitab juuni lõpus 2020. aasta ulukiseire aruande raames. Eesti Jahimeeste Seltsist osalesid koosolekul juhatuse liige Priit Vahtramäe ja tegevjuht Tõnis Korts.
Ettekanded karu arvukusest ja sellega seotud küsimustest tegid Peep Männil ja Margo Tannik. EJSi esindajatel oli hulga küsimusi. Nii näiteks uuris Vahtramäe, et miks ulukiseire aruandes eelnevatel aastatel toodud karu pesakondade arve on hiljem korrigeeritud ehk suurendatud. Peep Männili sõnul on see tingitud vaatlusandmete täpsustumisest, mis on laekunud hiljem. Ka selgus ulukiuurija poolt näidatud kaardilt, et eksisteerivad mõned piisavalt suured valged laigud, kust andmeid pole mingil põhjusel esitatud. Kuna kogu karu (ja ka teiste liikide) andmestik baseerub enamjaolt jahimeeste poolt edastatud seireandmetel, siis on EJS-il palve kõigile jahimeestele: palun sisestage kõikide karude vaatlusandmed Jahisesse. Kui vaatlusandmeid pole, siis karu pole otsustajate jaoks olemas. Seega saavad lõplikud andmed olla tõesed ainult siis, kui algandmed seda on. Fakt on see, et andmete esitamine Jahise kaudu on oluliselt suurenenud ja ületab täna 60% esitatud andmete mahust.
Edasi arutati karude lisasöötmise probleeme. Näidati jahimeeste poolt saadetud rajakaamerate pilte söödakohtadest, kuhu oli viidud loomset sööta. Oli ka selliseid fotosid, kus söödakohtadel oli näha lõpnud koduloomi ja karu neid külastamas. Siit on jahimeestel vaja teha omad järeldused. Kindlasti ei tohi karu regulaarselt toita loomse toiduga, ehk siis loomakasvatuse jääkidega. Samuti tuleks natukene mõelda, enne kui selliseid fotosid levitatakse. Õnneks on siiski tegemist üksikjuhtumitega, aga ka üksikjuhtumid võivad üht-teist määrata.
Räägiti ka karu jt suurkiskjate salaküttimise karistuse kriminaliseerimisest. EJS on sellele vastu. Täna on lisaks karistusele karu salaküttimise eest ette nähtud loodusele tekitatud kahju hüvitamine 2000 euro suuruses. Suurkiskjate tegevuskava eelmine redaktsioon nägi ühe eesmärgina ette loodusele tekitatud kahjumäära tõstmist ilvesel ja hundil kaks korda ehk siis 2000 peale. Sellega oleks EJS nõus, aga millegipärast jäi see seatud eesmärk täitmata. EJS-i esindajate ettepanek oli mitte kriminaliseerida suurkiskjate salaküttimist, vaid rakendada karmimaid karistusi. Seda enam, et salaküttimise registreeritud juhtumeid keskkonnainspektsiooni andmetel on minimaalselt.
Veel räägiti suurkiskjate poegade sagenenud röövimistest teatud rühmituste poolt, kes tegutsevad väljaspool seaduse raame. Samuti tegi keskkonnaameti esindaja ülevaate karu kahjustustest ja selle dünaamikast.
Kui palju karusid peaks sellel hooajal komisjoni liikmete arvates küttima, seda veel ei arutatud. Küll aga said jahimehed ulukiuurijatega ühele meelele, et meil on sellel aastal peale poegimist ca 1000 karu. Siiani on arvamused enam lahku läinud, aga nagu komisjonis selgus, on tänaste andmete vahe minimaalne. Kindlasti tähendab see seda, et vaja on rohkem koostööd teha ja jahimeestelt oodatakse täpseid vaatlusandmeid ja kui võimalus, siis fotodega, mis hõlbustavad tööd. Priit Vahtramäe sõnul on 2016.-2018. a ulukiseire aruannete põhjal keskmine karude küttimissurve olnud 8,4%. Milline tuleb karude küttimismaht sellel hooajal, see selgub kõigepealt juuni lõpus valmivast ulukiseire aruandest küttimissoovitusena ja hiljem selle alusel keskkonnaameti poolt kinnitatavast küttimismahust.
Laiendatud töörühma koosolek oli informatiivne, asjalik ja töine, mille eest nii KAURile, KeAle kui ka nõupidamise võõrustajale KeMile suur tänu!
Loodame edasisele heale koostööle.
EJS
