Keskkonnainspektsiooni seisukoht jahikoera tõugu tõendava dokumendi kohta

Keskkonnainspektsiooni seisukoht jahikoera tõugu tõendava dokumendi kohta

1254
Foto: EJS

Alates 1. oktoobrist algas ühisjaht jahikoertega ning seoses sellega algas ka jahikoerte dokumentide kontrollimine.

Keskkonnainspektsiooni (KKI) sõnul näeb jahiseadus ette, et jahipidamisel tohib kasutada jahikoera, kellel on jahikoerapass või muu jahikoera tõugu tõendav dokument ning kes on kiibistatud või tätoveeringuga märgistatud. Senise praktika järgi aktsepteeris KKI JahiS § 29 lg-s 1 nimetatud „muu jahikoera tõugu tõendav dokumendina“ koera registreerimistunnistusi, mille on väljastanud Rahvusvahelise Künoloogilise Föderatsiooni (FCI) liikmeks olev või selle poolt tunnustatud välisriigis asuva koera tõuühing või Eesti Kennelliit.

Viru Maakohus asus 03.04.2020 kohtuotsuses 4-20-1054 seisukohale, et tõlgendust, mille järgi saab tõendada jahikoera tõugu vaid dokumentidega, mis on väljastanud FCI või selle liikmeks olev ühing, seaduse tekst ei võimalda. Taolist piirangut pole seadusandja ette näinud ja seda piirangut ei ole õiguslikult võimalik tuletada ka jahieeskirja §-st 2. Jahieeskirja § 2 käsitleb viidet vaid Eesti Kennelliidu kinnitatud jahikoeratõugude nimistule, ent ei seo seda tingimusega, et tõutunnistuse saab välja anda ainult FCI liikmeks olev või viimase poolt tunnustatud ühing.

Ühtlasi on seadusandja põhjendanud JahiS § 29 lg 1 sõnastust asjaoluga, et sel viisil tagatakse ka välisriigi kodanikele võimalus oma koertega Eestis jahti pidada (seadusandaja seletuskiri jahiseaduse juurde; 351 SE). Eesti riigisisese õigusega ei saa sätestada, milliste tõenditega peavad välisriigi kodanikud tõendama jahikoera tõugu oma päritoluriigis. Kui mõnes muus riigis on lubatav tõendada jahikoera tõugu muul viisil kui selleks on FCI liikmeks oleva või viimase tunnustatud ühingu tõend/kinnitus, siis JahiS § 29 lg 1 tunnustab jahitõugu tõendava dokumendina mistahes dokumenti, mida ei ole väljastanud FCI liikmeks olev või viimase poolt tunnustatud isik. Kuna seadusandaja pole JahiS § 29 lg 1 sõnastamisel eristanud Eesti ega välisriigi kodanikele rakenduvaid koeraga jahipidamise nõudeid, siis toob ka see kaasa järelmi, et jahikoera tõugu on seaduse kohaselt võimalik tõendada ka tõendi või dokumendiga, mille on väljastanud FCI liikmeks mitte olev või tema poolt mittetunnustatud isik.

Kui kontrollimisel esitab jahikoera omanik välisriigis välja antud FCI alternatiivorganisatsiooni poolt väljastatud jahikoera tõugu tõendava registreerimistunnistuse, tuleb dokument fotodega fikseerida, et hiljem selgitada, kas esitatud dokument on väljaandja riigis tunnustatud dokument jahikoeraga jahipidamiseks.

Euroopa lemmikloomapass pole jätkuvalt jahiseaduse mõistes jahikoera tõugu tõendavaks dokumendiks, sest Euroopa lemmikloomapass on mõeldud Euroopa siseseks lemmikloomaga liikumiseks ja tõendamaks, et loom on terve ja vaktsineeritud. Passid väljastatakse nii tõukoertele kui ka tõututele koertele.