Keskkonnaamet kinnitas metssigade küttimismahud ja -tingimused (lisatud tabel)

Keskkonnaamet kinnitas metssigade küttimismahud ja -tingimused (lisatud tabel)

1810
Foto: Aimar Rakko

Keskkonnaamet kinnitas täna, 3. septembril sigade Aafrika katku ohjamiseks metssigade kohustuslikud küttimismahud maakondades, kus jahindusnõukogud ei jõudnud mahu osas kokkuleppele või määrasid Keskkonnaagentuuri etteantud mahust väiksema limiidi.

Seakatku looduses hääbumiseks on vajalik langetada 2019. aasta veebruari lõpuks metssigade asustustihedus tasemele 1 isend 1000 ha kohta igas jahipiirkonnas. Selle eesmärgi täitmiseks tuleb metssigu küttida vähemalt Keskkonnaagentuuri etteantud mahus, mis numbrites väljendatuna on 5570 isendit. Keskkonnaamet määras kohustuslikud küttimismahud Hiiu, Ida-Viru, Järva, Lääne-Viru, Saare, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondades. Suurimad küttimiskohustused on Hiiu, Saare ja Ida-Viru maakondades, kus tuleb küttida vastavalt 1400, 900 ja 350 metssiga.

Seal, kus seakatku mõjul on metssea arvukus vähenenud juba alla ühe isendi 1000 ha jahimaa kohta, tuleb jätkata küttimist vähemalt juurdekasvu ulatuses ning hoida arvukus järgnevatel aastatel tasemel kuni üks isend 1000 ha jahimaa kohta.


Märtsiga alanud uuel jahihooajal on seni kütitud ca 15% metssigade küttimismahust ehk 810 isendit. Seoses poegimisperioodiga kütitakse metssigu kevad- ja suveperioodil vähem. Ajujahi hooaja saabudes ja ilmade külmenedes loomade küttimisintensiivsus suureneb.

Möödunud jahiaastal kütiti Eestis kokku 7584 metssiga. Lisaks kütitud isenditele läksid küttimiskohustuse täitmisel arvesse ka kõik jahimaalt leitud surnud või hukatud katkukahtlusega isendid, nii et metssea asurkond vähenes möödunud jahiaasta jooksul 7869 isendi võrra ning sellega võis üleriigilise küttimiskohustuse, 7557 isendit, täidetuks lugeda.

„Tunnustame kõiki jahimehi, kes on seakatku leviku olukorras näidanud üles head koostööd ning valmidust hoida metssigade arvukus kontrolli all,“ lausus Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja.

Seakatku ja intensiivse küttimise tõttu on lisaks metssigade arvukuse vähenemisele toimunud ka muutused isendite populatsiooni soolises ja vanuselises struktuuris. Vältimaks olukorda, kus sooline küttimisstruktuur võib saada takistuseks küttimismahu täitmisel, on selle jälgimine soovituslik. Kütitavate kesikute ja täiskasvanud isendite seas võiks emiste osakaal olla vähemalt 50%, põrsaste osakaal kõigi kütitavate isendite seas võiks samuti olla 50%. 

Küttimismahtude täitmise jälgimist ja jahimeestele pandava ülesande ajakohastamist teostab Keskkonnaamet koostöös Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnainspektsiooniga. Metssigade küttimisandmete aruanded avaldatakse igakuiselt Keskkonnaameti kodulehel. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele, kust leiab ka juhised bioohutuse tagamiseks.

MAAKOND KÜTTIMISSOOV ARVUKUSE HINNANG KÜTTIMISMAHT

Hiiumaa

794 293 1400

Ida-Virumaa 

204 339 350

Järvamaa 

87 162 200

Lääne-Virumaa 

76 128 100

Põlvamaa 

62 119 160

Saaremaa 

643 488 900

Tartumaa 

173 276 330

Valgamaa 

100 123 150

Viljandimaa 

 105  184  340
 

Võrumaa 

 144  188  340