Keskkonnaamet alustas hanede-laglede kaitse- ja ohjamiskava koostamist

Keskkonnaamet alustas hanede-laglede kaitse- ja ohjamiskava koostamist

451
Põllumaadel ristuvad sageli maaharija ja rändlindude huvid. Foto: Aimar Rakko

Keskkonnaamet alustas Eestis pesitsevate ja siit massiliselt läbi rändavate hanede ja laglede ohjamise paremaks korraldamiseks tegevuskava koostamist.

Tegevuskava on suunatud hallhane, rabahane, suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada laglega seotud probleemide lahendamiseks. Eestis peatub kevadrände ajal mitme nädala vältel üle 100 000 valgepõsk-lagle ja üle 80 000 suur-laukhane.

„Hanede tegevuskava eesmärgiks on leppida kokku suunised, et ühelt poolt tagada nimetatud liikide populatsioonide soodne seisund ja samal ajal vähendada linnukahjusid põllupidajatele ning riske elanikkonna tervisele ja lennuohutusele,“ selgitas Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk.




Mitmed haned ja lagled on olnud riikidevahelise looduskaitselise koostöö sihtmärgiks ning nende seisund on viimastel aastakümnetel paranenud. Mõnede haneliste arvukus kasvab hüppeliselt, näiteks valgepõsk-lagle arvukus on 60ndate aastate algusest Lääne-Eestis tõusnud üle kümne korra.

Ohjamiskava hõlmab ka laieneva levikuga võõrliigi, kanada lagle, ohjamist. Eestis on hanede ja laglede kevad- ja sügisrände ajal põllukultuuridele tekitatud kahjud aasta-aastalt suurenenud. See on seotud nii rändel peatuvate lindude arvukuse kasvu kui ka kaasaegse põllumajanduse poolt loodud soodsamate toitumistingimustega.

Hanede tegevuskava koostamisel arvestatakse kaasaegsete teadustööde, Eestis ja meie naabermaades tehtud rakendusuuringute ja seiretulemuste, rahvusvahelise haneliste tegevuskava ning igapäevaste kahjustuste hüvitamise ja jahipidamise käigus kogutud teadmiste ja andmetega. Koostöös Keskkonnaministeeriumiga on käimas linnukahjude ulatuse ja põhjuste ruumiandmete analüüs ning haneliste erinevate heidutusmeetmete mõju selgitamiseks on  algatatud pilootuuring, millega hakatakse kevadel uurima hanelistele heidutusjahi otstarbekust.

„Kava koostamiseks moodustatakse konsortsium, kuhu kaasatakse erinevaid huvigruppe, näiteks ornitoloogide, põllupidajate ja jahimeeste esindajaid,“ kinnitas Leelo Kukk, et kõik huvitatud osapooled saavad sõna sekka öelda.

Hanede ja laglede tegevuskava arvestab ka hiljuti koostatud rahvusvaheliste rabahane, hallhane ja valgepõsk-lagle tegevuskavade suuniseid ning annab praktilised soovitused erinevate riskide maandamiseks Eestis. Heidutusmeetmete pilootuuringu esimene kohtumine toimub 26. veebruaril Tartus. Tegevuskava valmib 2020. aasta sügiseks.