Keskkonnaagentuur, see ei ole korrektne!

Keskkonnaagentuur, see ei ole korrektne!

1273
Kuvatõmmis 4. juuli "Ringvaate" saatest.

4. juuli „Ringvaate“ saates väitis Keskkonnaagentuuri töötaja Marko Kübarsepp, et suure tõenäosusega on kaelustatud hundi kadumises süüdi illegaalne küttimine. Samas tunnistas Kübarsepp, et päris lõpuni ei ole kadunuks jäänud hundi saatus selge.

Eesti Jahimeeste Seltsi presidendi sõnul on jahimeeste katusorganisatsioon alati ja resoluutselt astunud salaküttimise vastu. „Avalikust sektorist ehk meie kõigi taskust palka saava KAURi töötaja ei tohiks lahmida riigitelevisioonis tõestamata faktidega. Jahimehed on olnud riigile ustavaks partneriks sigade Aafrika katkuga võitlemisel ja täidavad ühiskonna poolset tellimust ulukite arvukuse reguleerimisel,“ ütles Puust.

„Kui tehakse kindlaks, et hunt on illegaalselt kütitud ja süüdi on konkreetne isik, näiteks jahimees, siis karistame täie rangusega. Selline umbropsu lahmimine ja süüdistamine aga heidab varju nii Keskkonnaagentuurile kui jahimeeste kogukonnale. Esindan meie ligi 15 000 jahimeeste kogukonna arvamust ja ütlen, et see ei ole korrektne käitumine,“ lisas president. Samas lisas ta, et saab inimlikus mõttes Kübarsepa hingevalust aru, aga mitte mingisugune takistusäng ei anna kellelegi, eriti riigi käest palgasaajale, õigust selliselt käituda.

Keskkonnaagentuuri töötajatele on ennegi ebakorrektset käitumist ette heidetud. EJSi veebitoimetusele saabus selle aasta 21. juunil EJSi volinikult Ruttar Rohult avalik pöördumine Keskkonnaagentuurile, kus sooviti selgitusi seoses kadunud hundiga. Vastuses kinnitas KAUR, et Keskkonnaagentuuril puuduvad tõendid, mis viitaksid kindlalt hundi mahalaskmisele. Nad kinnitasid, et on faktipõhine asutus ega opereeri oletuste või kuulujuttudega. Samuti kinnitasid nad, et sellekohane väljaütlemine peegeldas kommetaari andja tundmusi, kuid ei esindanud asutuse seisukohta ega toetunud faktidele.

Nüüd, kaks nädalat hiljem kordus teise KAURi töötajaga sama lugu. Tundub aga, et KAURis võib iga töötaja riigimeedias oma arvamust ametliku arvamusena esitada ja see olukord teeb meid murelikuks. Kui asutuses vohab selline koordineerimata kommunikatsioon, siis kas saame uskuda ka nende töötulemusi, mis meile presenteeritakse. Me ei saa olla kindlad, et meie poolt esitatud andmetega korrektselt käitutakse. Kindlasti hakatakse seda teemat EJSis kõrgemal tasemel arutama ja võetakse vastu vastav otsus ja tehakse pöördumine. Elame kõik õigusriigis Eestis ja meil on õigus nõuda, et inimesed, kellele me palka maksame, käituksid avalikus meedias korrektselt.