Kehra gümnaasiumis saab nüüd jahindust õppida

Kehra gümnaasiumis saab nüüd jahindust õppida

4562
Foto: IVJS

Viimase viie aasta jooksul on Kehra lasteaedades ja koolis korraldatud jahinduse aastateemasid ja ulukeid käsitlevate loengute suur huvi viinud jahindusteemade loengusarjani.

Koolitused toimuvad koostöös Eesti Jahimeeste Seltsiga.

Paarist loengust kasvas välja kursus

Jahindushuvi ja positiivne tagasiside viis selleni, et märtsis toimus Kehra gümnaasiumis loodusnädal, kus põhiteemaks oli jahindus. Jahindusteemalised loengud ja trofeenäitus tekitasid väga head emotsiooni nii lastes kui ka õpetajates, mistõttu tundus õige hetk pakkuda ka sisukamalt jahindusalast koolitust lastele. Siinkohal peab tänama kooli direktorit, kes käis esimesena välja mõtte teha jahindusest valikaine.

Seega leppisid Nahe jahiseltsi liige Andres Üprus ja kooli direktor kokku, et tehakse nimekiri teemadest, millest võiks lastele rääkida. Seejärel jäi üle vaid oodata, kui paljud lapsed jahinduse valivad. Kuna valikaineid on päris palju (üle 30), siis ei julgetud esialgu väga loota, et grupi kokku saab. Seda meeldivam oli aga uue õppeaasta alguses tõdeda, et huvilisi on piisavalt. Jahinduse eriala valisid kokku seitse õpilast ‒ neli tüdrukut ja kolm poissi, kes on 10.‒12. klassi õpilased.

Seega sai koolitus alguse ning programm kestab 35 tundi. Tunnid toimuvad septembri ja oktoobris igal kolmapäeval neli tundi. Võimalusel jäetakse osad loengud ka talve, kus saab jälgi ja ulukihoolet täpsemalt vaadelda.

Foto: Flickr

Põhjalik jahinduse ainekava

Esimene jahinduse tund toimus 6. septembril, mis kulusid nii omavaheliseks tutvumiseks, kui ka programmi tutvustamiseks. Teemasid on kavas aga palju rohkem: jahinduse ajalugu, ökoloogia, jahinduse korraldamine, õigusaktid, keskkonnakaitse, jahipidamisviisid, jahikoerad, jahiulukid, jahisaagi esmane käitlemine, teadusmaterjali kogumine, valiklaskmine, jahikultuur ja eetika, jahitrofeed, ulukihoole ja ulukikahjustused.

Andres Üprus tutvustas lastele juba ka erinevat jahindusalast kirjandust ja videomaterjale. Samuti uuris lastelt ka seda, milline on olnud senine kokkupuude jahindusega. Selgus, et ainult ühel tüdrukul on isa jahimees, teistel aga igasugune kokkupuude senini puudus.

Noored leidsid, et sellest olenemata on teema huvitav, et koolitusele tulla.

Esimesel loengupäeval räägiti veel jahinduse ajaloost ja ökoloogiast. Viimases tunnis vaatasime filmi „Kes meil metsas elavad“. Erinevatest teemadest rääkimisel ei piirduta ainult teooriaga, vaid eesmärk on lasteni viia jahindusteadlikkust läbi praktiliste näidete, rääkida nii nagu metsas konkreetselt käitutakse. Seega plaantakse õpilased võimalikult palju metsa viia.

 

Plaanis rohkelt praktikat

Oktoobris on plaan võtta osa ühest põdrajahist, kus õpilased saavad näha jahi läbiviimist, loomade elupaiku ja võimalusel ka uluki esmast käitlemist, sealhulgas ka teadusliku uurimismaterjali kogumist.

Veel on plaanis läbi käia ulukiloendusruut, kus saab näidata erinevaid jälgi, aga ka ulukikahjustusi. Samuti plaanitakse jõuda ulukihoolde töödeni.

Üks teema, millel tahab Üprus kindlasti peatuda, on jahinduse osatähtsus tänapäeva ühe kiiremini muutuvas ühiskonnas. Oluline on, et noored suhtuksid jahindusse rohkem teadmisega, et see pole pelgalt hobi, vaid kindlatele reeglitele, seadustele tuginev tegevus, milles on oma roll kohustustel ja vastutusel. Jahindusse on kaasatud kogu ühiskond oma huvidega. See sunnib aga ühe rohkem maaomanikega suhtlema. Ainult omavahelises koostöös on võimalik saavutada kõigile sobiv tulemus, milleks on bioloogiliselt mitmekesine ja tasakaalus keskkond.

Noorjahimeeste suunatus ka Euroopas

Kindlasti tuleb noortele anda teada, et me ei tegele jahinduse ainult siin Eestis ja omapäi, vaid kogu Euroopas ja seda tihti samade reeglite järgi. Ühiste eesmärkide loomiseks ja senise tegevuse analüüsimiseks toimus hiljuti ka Euroopa Parlamendis noorjahimeeste konverents, mille peateemaks oli jahitraditsioonide säilitamine, jahikultuuri edasiandmine ja kommunikatsiooni olulisus selles. Samuti tõdeti, et noorte osakaal on suurenenud, neile korraldatakse rohkem jahindus- ja loodusteemalisi üritusi, ent tulevikus lähenetakse jahipidamisele uudsemalt (kaasatakse rohkem tehnoloogiat ja erinevaid jahipidamise viise), ent jahipidamise reeglid ja seadused on neile enamasti teada.

See teadmine peaks ka meie noortes tekitama tahet rohkem jahinduses kaasa rääkida. Kas selline variant, nagu koolis valikainena jahinduse õppimine, on abiks noortes jahindushuvi tekitamisel, näitab aeg. Kindlasti on mõttekoht, kuidas saaks veel noori loodusesse meelitada ja neis jahihuvi tekitada.