Kas riik kaitseb inimest või inimest ründavat looma?

Kas riik kaitseb inimest või inimest ründavat looma?

289
Foto: erakogu

Inimese seisukohalt on maailm hukas, kui metsloomad ja linnud ühtäkki ei tea oma kohta ja trügivad linnadesse ja taludesse.

Kui tänavail reostavad ja karjuvad kajakad käivad paljudele lihtsalt närvidele, siis inimeste lähedust otsivad Vene karud või Hiiumaa naisele hambad näkku löönud hundilaadne elukas on juba eluohtlikumad ja meie kõigi turvatunnet ohustavad, kirjutab Õhtuleht.

Lihtsaimaks ja paljude poolt tervitatavaks lahenduseks oleks äsja alanud karujahihooaega kasutades tüütud karud lihtsalt maha lasta. Loodusspetsialisti pakutud lahendus nimetatud karud kinni püüda ja viia mõnda teise Eesti piirkonda tähendaks ju lihtsalt probleemi tõstmist ühest kohast teise. Kinnipüütud karude tagasiviimine Venemaale ei anna samuti garantiid, et nad Eestisse uuesti tagasi ei tule. Hiiumaa juhtumi puhul on äraspidiselt jõutud olukorrani, kus ohver on hoopis justkui valetaja, sest kõik spetsialistid väidavad, et tegu ei saanud ju ometi olla hundiga. Kuid keegi ei räägi sellest, et ükskõik, kes too talunaise pureja ka oli, on ta endiselt vabaduses ja ei saa ju välistada uusi rünnakuid, kui kiskjal on inimvere maitse juba suus. 

Loe lähemalt Õhtulehest.