Karusloomakasvatajate ja loomakaitsjate seisukohad ei saagi läheneda

Karusloomakasvatajate ja loomakaitsjate seisukohad ei saagi läheneda

1293
Foto: Flickr

Karusloomafarmide keelustamise poolt ja vastu on Eestis vaieldud 2009. aastast, mil teema tõstatasid looma- ja looduskaitseorganisatsioonid, rohelised ja sotsiaaldemokraadid. On peetud kirglikke meeleavaldusi ja korraldatud vastandlike tulemustega küsitlusi.

Eelmise nädala esmaspäeval korraldasid loomaõiguste organisatsioonid Toompeal erakorralise meeleavalduse karusloomafarmide vastu, teisipäeval ei toetanud riigikogu keskkonnakomisjon 14 saadiku esitatud looduskaitseseaduse muutmise eelnõu, mille vastuvõtmise korral lõpeks Eestis kümne aasta jooksul karusloomade kasvatamine. 9. mail tuleb küsimus arutusele riigikogus.

Maa Elu kohtus Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingu esimehe Leander Pragiga, kes ise kasvatab sinirebaseid Noarootsis Nuckö farmis. „Mitu tuttavat oli tüdinud Soomes karusloomafarmides tööl käimisest ja otsustasime koos nendega sellega siin tegelema hakata. Ise pole ma Soomes töötanud, ehkki meedias on nii väidetud. Minu soov oli lihtsalt midagi maal ette võtta, mitmekesistada ettevõtlust. Praegu on meie farmis küll vaheaasta, aga kindlasti jätkame,” kommenteerib Pragi.

Olete karusloomi kasvatanud kuus aastat? Kas on tulnud kahetseda?

Muidugi tekitab ebamugavust, kui meedias kirjutatakse, et olen loomatapja number üks. Aga püüan lähtuda sellest, et Eesti on olnud loomakasvatusmaa ja inimene on kasvatanud ja ka hukanud loomi enda hüvanguks aastatuhandeid. Ma ei ole kordagi kahetsenud, et karusloomakasvatusega alustasin, pigem on küsimus selles, kas tegin seda õiges riigis. Kui oleksin oma aja ja raha paigutanud Soome, oleksin lugupeetud ettevõtja, keda riik toetab ja aktsepteerib.

Loe lähemalt intervjuud Maaelust.