Karujahist ja muust

Karujahist ja muust

1616
Karule asetati austuse märgiks kuuseoks.

Augustiga alanud karujahihooajal lubas Keskkonnaamet Eestis küttida 51 karu. Küttimismaht jaotati maakondade lõikes ja sellekohane informatsioon on meie kodulehel olemas. Samuti oleme vastavalt andmete kättesaamisele andnud küttimise tulemustest perioodiliselt liikmetele teada. Mis aga arvude ja diagrammitulpade taga on, pakub enamikule kindlasti rohkem huvi. On ju jahipidamine ka suhtlemine loodusega, positiivne emotsioon ja põnevad kogemused. Just seetõttu oleme aeg-ajalt palunud õnnelikel küttidel ka EJS meedias sõna võtta ja oma elamusi teistega jagada. On ju jagamise rõõm topelt rõõm. Kahjuks tuleb tõdeda, et osavad kütid on osavad metsas, aga kirjapulka ei soovita tihti käes hoida. Aga ega sellestki midagi hullu pole. Pöördusime palvega ühe õnneliku küti poole Viljandimaalt, kelleks oli seekord tuntud mees ja valiklaskmise edendaja Viljandimaa Jahimeeste Liidu (VJL) juhatuse esimees Priit Vahtramäe. Priit küttis VJL Lembitu JS maadel üksiku emakaru, kes kaalus 204 kg. Lembitu maadel ei ole enne karu kütitud. Küsisime toimetuse poolt, kas tegu oli õnneliku juhusega?                          

Küti enda sõnul oli see talle elus kolmas võimalus, kui karu oleks võimalik olnud küttida. Esimesel kahel korral puudus selleks luba, sellel korral aga realiseeris ta oma võimaluse küttides karu kahjustuskohast. Ühel Lembitu jahiseltsi jahimehel oli ka eelmisel aastal võimalus karu küttida, kuid maakonna küttimismaht täitus ja trofeeks jäi kuninglik hetk mälus „karu lippamas metsas poole.“

Vahtramäe sõnul tuleb talle osaks saanud võimaluse eest tänada Dianat, sest sellist võimalust ei teki igaühel. Mees on täis usku, et see võimalus tekiks tuleb loodusele rohkem anda, kui sealt  tagasi saad. Juhuseks hindab Vahtramäe seda, kui vahel millegi sisse astud.

Edasi Priit Vahtramäe: „Selleks, et olla õigel ajal ja õiges kohas, pead õppima loodust ja loomade käitumist kümneid aastaid ja olema targem ja kavalam, kui rebane. Lembitu JS maadele ilmusid karud kevadeti alles 2009. aastal. Enne seda oli piirkonnas karu nähtud ainult 2 korda. Alates 2010. aastast panime rõhku vaatluskaartide täitmisele ja kõik karu külastused jahimaadele said fikseeritud ning 2010. aastal oli külastusi juba 26 rida. Sealt edasi olid karud igal kevadel lume sulamisjärgselt meie söödaplatsidel tavalised külalised, seda aga kuni juulikuuni, siis nad lahkusid. Selle aasta algusest aga saime kirja märke ühest pesakonnast, kes talvitus meie jahimaal. Ju siis oli meie piirkond neile sobiv ning ka karud said aru, et Lembitu JS maadel on 1. märtsist kuni 1. juunini väga rahulik ja turvaline elu metsloomadele, sest sellel perioodil jahti ei toimunud ühelegi suurulukile. Looduses on järglaste ilmaletoomise aeg ja selleks pakkus meie jahiselts neile rahu. Oleme veendunud, et see trofee on tänu kõigile meie seltsi jahimeestele, kes on nüüd juba viies aasta rangelt jälginud kõikide suurulukite valiklaskmist, mis on andnud meile tubli õppetunni ja tõestab seda, et kui väga tahta, siis on kõik kokkulepped ja nendest kinnipidamised võimalikud.“

 




JAGA