Tänavu kütiti kahjustuste vältimise eesmärgil 55 karu

Tänavu kütiti kahjustuste vältimise eesmärgil 55 karu

6282
Foto on illustreeriv. Foto: Marko Pärn


Keskkonnaamet
02.11.2016

1. augustist 31. oktoobrini kestnud karujahi hooajal kütiti 55 pruunkaru, mis on 6 isendit enam kui möödunud aastal.

Pruunkaru on kaitsealune liik Euroopas. Eesti on saanud tema küttimiseks erisuse, et vähendada karu tekitatud kahjustusi loomapidajatele ja mesinikele.

„Eesti metsades elab ligikaudu 700 karu. Arvestades karude loendusandmeid ja äsjaseid küttimistulemusi võib väita, et meie karupopulatsioon on jätkuvalt heas seisundis. Kuna karude arvukuse tõusuga kasvab ka nende poolt tekitatud kahjustuste hulk on populatsiooni ohjamine paratamatult vajalik,“ lausus Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Jahieeskirja järgi võib karule, välja arvatud poegadega emakarule, pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist kuni 31. oktoobrini. Kõige rohkem kütiti tänavu karusid Lääne-Virumaal (11) ja Ida-Virumaal (8), kõige vähem aga Lääne- ja Viljandimaal, kummaski 1 isend. Karusid ei tohtinud küttida Hiiu-, Saare-, Valga- ja Võrumaal. Kokku kütiti tänavu 55 karu, lubatud limiit oli 56 isendit. Kuigi igale maakonnale oli ette nähtud oma kindel limiit, kütiti Tartu- ja Järvamaal üks karu lubatust rohkem. Nende kahe rikkumisega seotud asjaolusid uurib hetkel Keskkonnainspektsioon.

„Kindlasti saab kahjude tekkimist ennetada ka iga loomapidaja ja mesinik. Soovitav on kiskjakahjude (hundi, karu, ilvese) vältimiseks ajada kariloomad ööseks lauta või korraliku piirdega öötarandikku. Mesilate kaitseks karu rüüstamiste vastu tuleb hoonetest eemal asuvad tarud piirata elektrikarjusega,“ soovitas Aimar Rakko.

Keskkonnaamet hüvitab 50% ulatuses kulutused, mis on tehtud kiskjakahjude ennetamiseks, näiteks karjamaid ja mesilaid piiravate elektritarade ehitamiseks.


Keskkonnaameti andmetel on 31.10 seisuga kütitud 55 karu. Tänavu tohib küttida kahjustuste ennetamise ning vältimise eesmärgil kuni 56 karu.

Küttimislimiidi täitnud kaheksa maakonda: Harjumaa (6), Ida-Virumaa (8), Jõgevamaa (7), Järvamaa (7), Läänemaa (1), Põlvamaa (2), Pärnumaa (4) ja Tartumaa (6). 

Tabeli seis on võetud Keskkonnaameti kodulehe tabelist ja limiidi arvu ning ülevalolevate lubade seis on seal selliselt välja toodud. Vt Keskkonnaameti koduleht

Karu küttimise kvoodid maakonniti:
• Harju maakond – 6;
• Ida-Viru maakond – 8;
• Jõgeva maakond – 7;
• Järva maakond – 6;
• Lääne maakond – 1;
• Lääne-Viru maakond – 12;
• Põlva maakond – 2;
• Pärnu maakond – 4;
• Rapla maakond – 3;
• Tartu maakond – 5;
• Viljandi maakond – 2;

Hiiu-, Saare, Valga- ja Võrumaa ühtegi luba ei saanud. 

Karujahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. augustist 31. oktoobrini.


Pealinn.ee: Harjumaa jahimehed ei saanud luba kolme täiendava karu küttimiseks, sest keskkonnaagentuur (KAUR) ja keskkonnaministeerium pidasid jahimeeste väiteid karude suure arvu kohta paljasõnaliseks.







SHARE