Juhatuse veebruarikuu koosolek

Juhatuse veebruarikuu koosolek

727

Juhatus kogunes aasta teisele koosolekule 26. veebruaril EJSi majas Tallinnas.

Traditsiooniliselt õnnitleti sünnipäevalapsi. Seekord oli tähtpäev Priit Vahtramäel ja Kalle Pallingul. Koosolekut juhtis Margus Puust.

Pärast päevakorra kinnitamist sai külalisena sõna Europarlamendi (EP) liige Riho Terras. Terras on ka EP jahimeeste ja maaelu intergrupi liige. Ta rääkis oma senisest kogemusest ja vastas juhatuse liikmete küsimustele. Juhatuse liikmed kutsusid teda võimaluse korral osalema ka CIC peaassambleel Riias, mis toimub maikuus.

Kokkuvõte vahepeal toimunust

Edasi tegi Margus Puust kokkuvõte kahe juhatuse vahel toimunud ümarlaudadest RMK, KAURi ja Riigikogu jahinduse töögrupiga. Puusti sõnul oli tegemist oluliste koosolekutega.

Kohtumine RMK-s toimus 10. veebruaril. Aigar Kallas tänas jahimehi ja näitas RMK andmetel, et ulukikahjud on languse trendis. Puust edastas EJS-i sõnumi, et põdra arvukusega ei tohiks enam allapoole minna. RMK esindajad nõustusid sellega.

Kokkusaamine KAUR-iga toimus 10. veebruar EJS-i majas. Ühiselt täpsustati, et eelnevalt kõneainet tekitanud EJS-i pressiteade oli suunatud eelkõige EJS-i liikmetele mitte KAUR-i statistika vaidlustamisele. Priit Vahtramäe andis ümarlauas ülevaate jaanuaris jahimeeste 2019./2020. jahihooaja põdra küttimisandmete kokkuvõttest. Tema sõnul jäi küttimismaht täitmata 90 jahiühendusel 328-st. Vasikaid oli vähe, kütiti nende asemel põhikarja.

Rauno Veeroja tegi ülevaate põdra vaatluslehtedest. Vasikaid täheldati samuti vähem. KAUR-i ja jahimeeste ühine arvamus oli, et edaspidi tuleks küttida  juurdekasvu ulatuses. Puust rääkis ettepanekust palju peaks meil olema põtrade arvukus, millest allapoole ei tohiks minna. Tema sõnul tuli selline ettepanek Priit Vahtramäelt juba aasta tagasi.

Kohtumine Riigikogu jahimeeste toetusrühmaga toimus 10. veebruaril. Seal oli põhiteemasid neli: vibujahi lubamine metskitsedele, nurmkanaga seonduvad teemad, haavatud ulukite jälitamine naaber-jahialal ja hundi poolt vigastatud ning tapetud jahikoerte kompenseerimine riigi poolt. Vibujahi osas kuulas Riigikogu jahimeeste toetusrühm ära ettekande ja toetas selle asja edasist arutelu ning paluvad seisukohta keskkonnaametilt ja keskkonnaministeeriumit. Nurmkana osas soovitas Riigikogu jahimeeste toetusrühm pöörduda maaelu- ja keskkonnakomisjoni poole.  Riigikogu jahimeeste toetusrühm vaatas küsimuse haavatud ulukite jälitamise naaberjahialal läbi ja teeb kirja ministeeriumile ettepanekuna viia jahieeskiri jahieetikaga kooskõlla. Riigikogu jahimeeste toetusrühm toetas EJSi juhatuse poolt vastu võetud otsust taotleda suurkiskjate läbi hukkunud ja vigastanud jahikoerte kompenseerimist.

Juhatuse liikmed küsisid küsimusi ja tegid ettepanekuid. Juhatuse liige Tiit Tammsaar uuris, kas relvadirektiiv on lõplikult harmoniseeritud meie seadusandlusega.

Metskitse küttimiskokkuvõtte

Juhatuse liige Priit Vahtramäe kandis ette 31. jaanuaril lõppenud kitsejahi vahekokkuvõtte, kus koguti andmeid neilt maakondadelt, kes seda rasket ja tänuväärset tööd järjepidevalt on teinud. Andmeid saadi seitsmest maakonnast (Hiiu-, Saare-, Ida-Viru-, Tartu-, Valga-, Põlva- ja Viljandimaalt) ja nende andmete alusel prognoositi ka lõplik küttimisarv.

Seega moodustasid 7 maakonna andmed 15 maakonnast 46%, mis oli piisav andmestik, et prognoosida 2019./2020. jahihooaja lõplik metskitse küttimismaht. Esialgsete andmete oli üks tublimatest maakondadest Põlva Jahiselts, kes täitis etteantud kohustuse 103,6%-liselt ja seejuures täitis selle ka kõige jätkusuutlikuma struktuuriga (sokkusid kütiti 21%, emasid 33% ja tallesid 46%). Hästi oli täidetud ka Viljandimaa (30%, 32%, 38%), Saaremaa (31%, 35%, 34%) ja Tartumaa (33%+34%+34%) küttimisstruktuur. Valgamaal oleks võinud 3% sokkude küttimise üle kanda hoopis kitsedele, et vähendada arvukust kiiremini, kuna neil olid ka reaalsed kitsekahjud juba eelmisel aastal.

Kokkuvõttes soovitas KAUR küttida 35 100 metskitse ja jahindusnõukogudes lepiti kokku 31 619 isendi küttimises. Esialgsed maakonna küttimisandmed näitavad, et keskmine küttimismahu täitmise protsent oli 94,3% ja keskmise protsendi alusel küttisime kokku ligikaudu 30 000 isendit, mis on kõigi aegade kõige suurem küttimisarv ajaloos. Eelmisel aastal kütiti samuti rekordiliselt 24 138 isendit, mis tulenes teadlaste etteantud soovitusest ja jahindusnõukogudes tehtud maaomanike ja jahimeeste kokkuleppest.

Paraku hukkus 2019. aastal liikluses 10% rohkem metskitsi kui 2018. aastal. 2019. aastal hukkus  liikluses 4885 metskitse. Kui kokku liita kütitud metskitsed ja liikluses hukkunud metskitsed, siis vähenes kitsede arvukus ligikaudu 34 700 isendi võrra ja on 99% sellest, mida soovitas KAUR. Seega olid jahimehed väga tublid, sest pingutus, mis selleks tehti oli ka kõigi aegade suurim.

Andmetest selgus ka, et teedel hukkunud kitsede arvu järgi on õnnetusjuhtumid vähenenud kõige rohkem Viljandimaal -15%, Järvamaal -12% ja Võrumaal on jäänud samaks. Siin võib põhjus olla ka jahimeeste viimase kahe aasta kõrge küttimine, mis on peatanud koos kiskjatega, ilvese ja hundiga, kitse arvukuse tõusu nendes maakondades.

Meie sõnumid väljapoole

Teemal „Meie sõnumid väljapoole“ kõneles tegevjuht Tõnis Korts. Ta esitles EJS-i seitset põhilist sõnumit, millega saab kaasaegset jahindust ja jahipidamist iseloomustada ja väljapoole tutvustada. Elu on koondunud linnadesse ja linnas kasvanud põlvkonnad on loodusest kaugenenud, mistõttu ei saa paljud enam aru, mis tegelikus eluslooduses toimub. Neile on vaja jahinduse olemust selgitada ja selleks on ühised ja kooskõlastatud sõnumid parimad. Väljapakutud sõnumid olid:

  1. Jaht on ulukite arvukuse reguleerimine. Jahimees on arvukuse reguleerija.
  2. Jaht on looduskaitse. Jahimees on looduse praktiline kaitsja.
  3. Jaht on ühiskondlik tellimus. Jahimees on selle täitja.
  4. Jaht on vastutuse võtmine ulukite hea käekäigu eest. Jahimees võtab vastutuse.
  5. Jaht tänapäeva mõistes on teaduspõhine, see kindlustab tasakaalu looduses ja looduse ja inimese vahel. Jahimehed osalevad aktiivselt teadusuuringutes.
  6. Jaht on väikese ökoloogilise jalajäljega, kasutab taastuvat ressurssi.
  7. Jaht on nutikas lahendus ühiskonna probleemide lahendamisel tänapäeva intensiivse (metsanduse, põllumajanduse jm) arengu tingimustes.

Juhatuse liikmed tegid sõnumite täiendamise osas ettepanekuid. Näiteks tegi Jaak Volmer ettepaneku rõhutada rohkem sotsiaalset sidusust ja Karel Rüütli ka julgeolekut. Lisaks rääkis tegevjuht sellest, kuidas, kus ja mismoodi on mõistlik tänapäeva jahindust ja jahimeest tutvustada. Juhatus otsustas, et teema tuleb käsitlusele ka volinike koosolekul aprillis.

Arutati ka muid küsimusi

Eelarve 2019. aasta täitmist ja eelarve projekti 2020. aastal tutvustas tegevjuht. Eelmine aasta oli positiivse tulemusega ja vajalikud tegevused said tehtud. Juhatuse liige Priit Vahtramäe oli valmistanud ette kirjalikud küsimused, millele büroo vastas juhatusele eelneval päeval. Samuti oli juhatuse liikmete poolt mitmeid ettepanekuid, mis 2020. aasta eelarvesse lülitati. Lõplik eelarve saab valmis kuu aja jooksul. Märtsikuu koosolek esitab 2019. aasta eelarve täitmise ja 2020. aasta eelarve projekti volinikele.

Üks põnevamatest ettepanekutest juhatuse liikmete poolt oli jahindusliku äpi tegemisega alustamine.

Järgmine juhatuse koosolek toimub 26. märtsil Tallinnas.


JAGA