Juhatuse veebruarikuu koosolek

Juhatuse veebruarikuu koosolek

785
Allkirjastati koostööleping MTÜ Eesti Jahikoerte Tõuühinguga. Fotod: EJS

28. veebruaril toimus Tallinnas Kuristiku tänaval juhatuse korraline koosolek. Päevakorras oli kaheks sisulist teemat ja koosolekut juhatas president Margus Puust.

Kõigepealt õnnitleti kauaaegset jahindustöötajat Kaarel Rohti, kes sai vabariigiga samal päeval aasta vanemaks ja Kaarlile oli see 70 aastaring. Puust andis Rohtile üle kingituse, tänas tehtud töö eest EJSis tegevjuhi nõunikuna ja avaldas lootust, et juubilaril jätkub jõudu ja tervist aidata Eesti jahindust ja EJSi edaspidigi.

Tegevjuht Tõnis Korts tutvustas uut töötajat Kristel Zirnaskit, kes asus ametisse 1. veebruaril. Ta jätkab halduslepingu spetsialistina Karri Urbani tööd. Karri aitab edaspidi IT arendusi koordineerida. Kristel on finantstaustaga ja jahindusega siiani seotud jahimehest abikaasa kaudu.

Edasi õnnitleti sünnipäevalapsi Priit Vahtramäed ja Kalle Pallingut.

Sõlmiti koostööleping ja räägiti pliimoonast

Seejärel kinnitati päevakord. Esimese punktina allkirjastati koostööleping MTÜ Eesti Jahikoerte Tõuühinguga, keda esindas juhatuse liige Tõnu Väli. Eelnevalt oli juhatuse liikmetel võimalik lepingu tekstiga tutvuda ja teha sinna ettepanekud. Ühinguga on tehtud pikalt koostööd ja lepinguni jõuti eelnevate arutelude tulemusena. Loe lisa SIIT.

Järgmisena oli laual pliimoona kasutamise teema. Selle selgitas tunni aja jooksul lahti ekspert-veterinaar (Doctor of Veterinary Medicine) Madis Leivits. Ta andis ülevaate ja oma seisukoha pliimoona kasutamisest laskemoonas. Lisaks ettekandele oli juhatuse liikmetele eelnevalt saadetud erinevaid lisamaterjale. Lektor selgitas juhatuse liikmetele, milliseid katseid ja uuringuid on tehtud pliimoona kasutamisel. Samuti kuidas mõjutab plii organismi ja mis reaktsioone ta esile kutsub. Juhatuse liikmed esitasid hulgaliselt küsimusi. Saadud informatsioon võeti teadmiseks. Ehkki oli väga erinevaid ja ka vastakaid arvamusi olid kõik nõus, et teema on tähtis ja oluline ning sellega tuleb edasi tegeleda. Loe plii kohta Leivitsa artiklit Eesti Jahimehes siit ja siit.

Arutleti ulukite jahikorralduse üle

Metskitsejahi korraldusest rääkis Jaak Volmer. Juhatuse liikmed otsustasid kinnitada jahimeeste ja maaomanike esindusorganisatsioonide ümarlaual otsustatut. Selle otsuse esimene punkt kõlas: „teha Keskkonnaministrile ettepanek lubada metskitse (sokk, kits, tall) varitsus-, hiilimis- ja ajujahti kuni 31 jaanuarini“. Küsimus oli eelkõige ajujahi lubamises, mis millegipärast eeskirjadest muudatuse tegemisel välja jäi. Samas kinnitati endiselt, et see muudatus on pigem võimalus paremini ja efektiivsemalt küttimist kahjustuste esinemisel korraldada. Mitte aga kohustus paksu lumekatte ajal abituid loomi küttida. Igal jahiseltskonnal on võimalus küttimisaja tegeliku pikkuse üle endiselt endal otsustada, arvestades nii kahjustusi kui ka jahieetikat.

Põdra juurdekasvu prognoosi teema tõi lauda Priit Vahtramäe. Ta tuletas meelde, et just selleks, et sõraliste jaht oleks jätkusuutlik ja lähtuks loomade bioloogilisest eripäradest, võttis EJS juhatus vastu põtrade ja metskitsede küttimise kodukorrad. Nendes ongi lähtutud teadmispõhisest majandamisest, ulukibioloogiast ning jätkusuutlikkusest. Kokkuvõtvalt osutavad värsked seireandmed sellele, et intensiivsema küttimise tulemusena on põdra arvukus enamuses maakondades hakanud langema. Nüüd on vaja põdra majandamisel olla ettevaatlik ja küttimismahud määrata tegeliku arvukuse põhjal. Lektor tegi ettepaneku määrata kindlaks arvuline baassuurusjärk, millises osas soovime põtra Eestis majandada, aga ettepanek ei leidnud juhatuse liikmete toetust.

Tutvustati aasta eelarvet ja tulevasi sündmusi

Tegevjuht tutvustas esimese lugemisena 2018. a eelarve täitmist ja 2019. a eelarve projekti. Lõplikult kinnitatakse 2018. a eelarve täitmine ja 2019. a eelarve projekt esitamiseks volinike koosolekule järgmisel koosolekul 28. märtsil. Möödunud majandusaasta oli hea ja selts jäi oma majandamisega plusspoolele. Tegevjuht vastas juhatuse liikmete küsimustele ja palus saata lisaküsimusi eelarvete kohta nende olemasolul ka kahe koosoleku vaheajal.

Järgnevalt andis tegevjuht infot kokkutuleku senise ettevalmistuse kohta. Kokkutulek toimub sellel aastal Läänemaal Haapsalu külje all Kiltsi lennuväljal. Tehakse tihedamat koostööd Kaitseliiduga ja selle organisatsiooni erinevate ühendustega. Laskmist korraldab ja koordineerib juhatuse liige Aarne Taal. Juhatus muutis ka kokkutuleku pileti hindasid vastavalt korraldajate ettepanekule. Kokkutuleku korraldustoimkond tegi ettepaneku teostada eelmüük kahes osas kuni 1. maini ja kuni 7. juulini erinevate hindadega. Mida varem osta seda soodsam hind.

 

Senine hind

2019. aastal

 

eelmüük

kohapeal

I eelmüük (kuni 31.mai)

II eelmüük (kuni 7.juuli)

kohapeal

EJS liige

12

18

14

16

20

EJS mitteliige

16

18

16

18

20

pensionär

5

5

5

5

5

auto

12,50

15

13

14

15

Tabel. Kokkutuleku piletite hinnad.

Räägiti väikeulukijahi ja marutaudi uuest lepingust

Ühise väikeulukijahi korraldamisest rääkis tegevjuhi nõunik Kaarel Roht. Kuidas korraldada ühist väikeulukijahti? Jahiseadus ütleb, et ühisjaht on suurulukitele peetav mitme isiku osavõtul toimuv jaht, mida korraldatakse vähemalt ühele jahist osavõtvale isikule antud jahiloa alusel. Jahiseaduse ettevalmistamise protsessis oli EJS see, kes ei toetanud ühisjahi korraldamist väikeulukile. Üks argumentidest oli, et see on jahiohutuse koha pealt ohtlik, kui jahipiirkonna kasutaja ei tea, kes maaomanikest ja kus tema kasutataval territooriumil väikeuluki ühisjahte peab. Ühisjahil on ka suurem häirimisfaktor looduse ja ulukite suhtes. Juhatus võttis antud info teadmiseks.

Marutaudi järele kontrolli lepingust 2019. a rääkis tegevjuht. Alates sellest aastast õnnestus EJSil riskiloomade lepingu osas saada VTAlt väikest hinnatõusu. See võimaldab maksta jahimehele sellel aastal 20 eurot leitud pea eest senise 18 asemel ja vahendustasu kohapeal korraldavale jahiseltsile – EJSi lepingupartnerile senise 2 euro asemel 4 eurot.

Järgmine juhatuse koosolek toimub 28. märts Tallinnas, Kuristiku 7.