Juhatuse septembrikuu koosolek

Juhatuse septembrikuu koosolek

1790
Juhatusele rääkis SAKist Imbi Nurmoja

24. septembril toimus juhatuse septembrikuu koosolek.

Koosoleku avas ja seda juhtis EJSi president Margus Puust. Peale päevakorra
kinnitamist kuulati Veterinaar- ja toidulaboratooriumi direktori asetäitja
loomahaiguste alal Imbi Nurmoja ettekannet. Ettekanne käsitles SAKi olukorda
Eestis ja eriti laboruuringute seisukohast. Ettekandja tegi väga
professionaalse ülevaate SAKist ja selle levikust alates mitme aasta tagusest
ajast. Juhatuse liikmed said väga palju uut ja huvitavat teada. Näiteks
seda, et kui haigus siseneb uude piirkonda, on ta eriti virulentne ja
väliseid tunnuseid ei arenegi välja. Seetõttu ei ole sellisel juhul võimalik
haigust väliste tunnuste järgi määrata. Samuti on see sellist tüüpi viirus,
mis stimuleerib antikehasid halvasti. Seetõttu on ka vaktsiini raske välja
töötada. Samas on viirus väga elujõuline. Üldse on Eestist leitud 38
antikehadega isendit, neist Ida-Virumaal 23. Miks see nii on, seda
uuritakse. Saadi teada ka, et antikehade kandja ei ole ise immuunne.
Ettekandja selgitas, et diagnoosi panek ei tugine ainult analüüsi
tulemustel, hinnatakse ka paljusid teisi näitajaid. Lõplik diagnoos
pannakse analüüsides ja võrreldes kõiki parameetreid. Just sellise kompleks
diagnoosi panekuga oli tegemist Saaremaa näite puhul, mil lõplik diagnoos
oli negatiivne. Imbi Nurmoja selgitas, et nii nagu looduses ei ole ka
laboritöös asjad ainult mustad ja valged, vaid palju keerulisemad. Igal juhul
oli ettekandja väga hea ja kompetentne spetsialist ja Eesti Jahimeeste Selts
ootab teda külla juba 5. oktoobril, mis Kuristiku majas saavad kokku
liikmesorganisatsioonide juhid. Kavas on sama teemaline ettekanne ja
organisatsiooni juhtidel on võimalus küsida kõiki SAKiga seotud küsimusi.

Teise külalisena esines Herko Sunts Huntlock OÜst. Tema rääkis, mida on
tehtud infosüsteemi „Jahis“ I etapiga. Valmis on analüüs, mida tutvustati
juhatuse liikmetele. Juhatuse liikmetel oli võimalus esitada küsimusi ja
teha ettepanekuid. Infosüsteemi tegemine on ette nähtud EJS arengudokumendis
aastani 2020 kui üks oluline tegevussuund. Infosüsteem saab üheks oluliseks
jahiseltside töövahendiks, mille abiga on võimalik teha kogu jahinduslik elu
lihtsamaks ja efektiivsemaks ning hoida kokku aega ja vahendeid.

Tuline oli arutelu jahiseaduse muudatuse ja KKA peadirektori määruse osas.
Jahiseaduse muudatusega tahab Keskkonnaministeerium võrdsustada metssiga
väikeulukiga. Juhatus ei pea seda õigeks ja näeb siin SAKi ärakasutamist
kitsa huvigrupi poolt. See meede ei ole mitte kuidagi seotud riigi poolt
seatud ülesande täitmisega. Juhatuse liikmed andsid volituse, juhul kui see
muudatus peaks minema kinnitamisele, anda käiku 3000 kodanike poolt antud
allkirja jahiseaduse muutmiseks. See puudutab kahjustuste osa. Loomulikult
tähendab see kogu jahiseaduse lahtitegemist ja taas aluspõhimõtete
ülevaatamist. EJS ei toeta seda ja elaks edasi kaks aastat tagasi
jahiseaduses kokkulepitud põhimõtete järgi, aga kui SAKi varjus tahetakse
seaduse aluspõhimõtteid ühe huvigrupi huvides muuta, siis ei nähta paraku
muud võimalust. Tegevjuht andis informatsiooni, et KKA on heameelega nõus
andma igasugust lisainformatsiooni määruse eesmärgi, mõtte ja vormistuse
osas. See informatsioon edastatakse kohe peale kättesaamist liikmetele.

Võeti vastu uus liige Tääksi Jahimeeste Selts. MTÜ Tääksi Jahimeeste Selts
asub Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas. Jahipiirkonna suurus on 10 729
ha. Seltsis on 35 liiget. Maaomanikega on suhted head. Põllu- ja metsamaa
kahjustusi ei ole.
Keskmiselt kütitakse aastas 70 metssiga, põtru 20-30. MTÜ Tääksi Jahimeeste
Seltsis on omavahelised suhted sõbralikud.

Tegevjuht Tõnis Korts esitles II kvartali eelarvet. Eelarve kulu- ja
tulupooled olid vastavuses prognoositule ja eelarve distsipliini on
järgitud. Juhatuse liikmed võtsid eelarve täitmise teadmiseks.

Kõne all oli ka aasta teema 2016. EJSi büroo pakkus välja aasta 2016
noorjahimehe aastaks. Põhjuseks on see, et hoolitseda tuleb oma järjest
vananeva liikmeskonna värskendamise eest. Iga tsunfti kohus on muret tunda
oma ideede ja tegevuse jätkumise pärast. Peale arutelusid otsustati nimetada
aasta 2016 JAHIMEHEKS! aastaks. Tõdeti ka seda, et kohati on meil probleeme
seltside liikmeks saamisega ja selle teemaga tuleb edaspidi tõsiselt
tegeleda. Pole ju mõtet toota uusi kütte juurde, kui nendel pole võimalust
oma õpitut realiseerida. Asja arutatakse ka liikmesorganisatsiooni juhtide
koosolekul.

Muude küsimuste all arutati Järvamaa liikmesorganisatsiooni esindaja Ülo
Metsa ettepanekut kompenseerida lasketiiru ümberehitust halduslepingu tulude
arvelt. Juhatuse liikmed leidsid, et kahjuks ei ole seda võimalik lepingu
tingimustest tulenevalt teha. Ka eelarves puudub vastav kuluartikkel.

Arutati jahimeeste kokkutuleku 2016 korraldamist. Kohta veel ei määratud ja
see otsustatakse oktoobrikuu koosolekul.

Infode rubriigis saadi Saaremaa jahimeeste esindajalt Mati Tangult teada,
kuidas läheb jahirahu väljakuulutamise ettevalmistamine. Juba on avatud ka
registreerimine. Huvilistel palutakse ennast kirja panna õigeaegselt, sest
kohtade arv on piiratud.

Pärnumaa esindaja Jaanus Põldmaa tutvustas uut väljatöötatud märki
“ettevaatust jaht”, mis annab möödujatele infot ajujahi toimumise kohta.
Juhatuse liikmed otsustasid seda soovitada liikmesorganisatsioonidele ja
seda saab lähiajal hakata tellima EJSi kaudu.

Järgmine koosolek toimub 22. oktoobril ja ühe teemana on siis arutlusel RMK
ulukikahjud.