Juhatuse septembrikuu koosolek

Juhatuse septembrikuu koosolek

1735
Marti Hääl (seisab) tutvustab Lääne-Lahemaa Jahiseltsi

Juhatuse korraline koosolek toimus 22. septembril. Koosoleku avas ja seda juhatas president Margus Puust. Päevakorras oli kaheksa sisulist punkti. Peale päevakorra kinnitamist vaadati läbi liikmeksastumise avaldus, mille oli esitanud Lääne-Lahemaa Jahiselts. Tegemist on jahiseltsiga, mis ei ole enne EJSi liige olnud. Füüsilisi liikmeid on seltsil 25. Seltsi esindas Marti Hääl, kes tutvustas seltsi ja vastas juhatuse liikmete küsimustele. Peale tutvumist võeti Lääne-Lahemaa jahiselts ühehäälselt EJSi liikmeks ja president kinkis uue liikme esindajale traditsioonilise seltsi liikmemärgi.

Järgmine teema oli ulukiloenduste korraldamine. Juhatuse programmis, mille esitas Margus Puust kevadisel volinike koosolekul, on tähtsal kohal eesmärk: Igamehe jahinduselt hakata üle minema teadus- ja teadmispõhisele jahindusele ning ressurssi sihipärasemalt kasutama. Päevakorrapunkt oli seotud selle eesmärgi täitmist toetavate tegevustega. Teema avas juhatuse liige Jaanus Põldmaa. Ta selgitas, milleks on oluline kvaliteetsete loenduste läbiviimine. Selle ja ainult selle baasil saab määrata õiged ja adekvaatsed küttimismahud. Edasi tegi teemakohase illustreeritud ettekande juhatuse liige Priit Vahtramäe. Vahtramäe ettekanne oli lühikoolitus ulukiloenduste lähiajaloost, nende läbiviimisest ja olulisusest. Ta tõi näiteid Viljandimaalt. Teema tekitas juhatuse liikmete hulgas elavat arutelu ja seda peeti oluliseks. Päevakorrapunkti kokku võttes tegi Jaanus Põldmaa ettepaneku nimetada järgmine aasta „Loenda ulukit!“ aastaks. Juhatus arutab seda järgmisel koosolekul.

Järgnevalt esitas tegevjuht Tõnis Korts I poolaasta eelarve täitmise kokkuvõtte, mille juhatus teadmiseks võttis. Edasi tegi Margus Puust ülevaate augustikuusest kohtumisest Euroopa Komisjoni SAKi ekspertidega. Eksperdid pidasid väga oluliseks bioohutuse teemat. Jahimeestel paluti sellele erilist tähelepanu pöörata. Ekspertide missioonist valmis kokkuvõte, milles on väga konkreetsed soovitused jahimeestele. Nii näiteks tuleks kütitud metssead töödelda ja hoiustada jahimajades või selleks ettenähtud ja nõuetele vastavates kohtades. Sellest tulenevalt esitas Puust ettepaneku riigipoolse vastava meetme avamiseks, kust oleks võimalik toetust taotleda. Juhatus kinnitas ettepaneku ja vastav kirjalik pöördumine saadeti juba järgmisel päeval nii maaelu kui ka keskkonnaministrile.

Edasi arutati Looduskaitseseaduse muudatusi, millega muuhulgas kavatsetakse keelata Euroopas ja naaberriikides laialdaselt kasutuses olevad ulukiaiad. Muudatusega soovitakse keelata ära mitte ainult hirveaiad, aga ka näiteks nurmkanade ja faasanite pidamine. Juhatus oli seisukohal, et ära keelamine ei ole otstarbekas, aga reguleerida valdkonda võiks. Samuti jäi juhatus seisukohale, et tuleks väga tõsiselt arutada kavandatava muudatuse koosmõju teiste seadustega. Volitati tegevjuhti koostama kirjalik vastus ja tegema ettepanek kohtumiseks KeMiga, kus saaks teemat üheskoos arutada.

Edasi oli päevakorras Keskkonnaameti (KeA) peadirektori 31. augustil välja antud käskkirja metssigade küttimise korraldamise kohta. Kutsutud külalisena osales ka KeA peadirektor Andres Onemar, kes selgitas käskkirja tagamaid, olemust ja vastas juhatuse liikmete arvukatele ja kohati teravatele küsimustele. Juhatuse liikmete küsimused puudutasid nii käskkirja vormi kui ka sisu. Onemar selgitas, et nii nagu eelmisel aastal, ei ole ametil ka sellel aastal mitte mingisugust eesmärki kelleltki jahimaad ära võtta. Oluline on peaeesmärgi täitmine ja tihe koostöö selle nimel.

Juhatuse liige Jaak Volmer tõstatas küsimuse kokkutulekute meelelahutusprogrammist. Probleem on olnud esinejate hilinemine väljakuulutatud kontserditele. Seda on juhtunud kahel viimasel aastal. Juhatus leidis, et sellist praktikat ei tohiks olla ja kokkuleppesse tuleb sätestada trahv hilinemise eest.

Jahirahu kuulutatakse sellel aastal välja Läänemaal Haapsalus. Järgmine koosolek toimub 27. oktoobril.




JAGA