Juhatuse koosolekul tehti kokkuvõtteid ja arutati aktuaalsetel teemadel

Juhatuse koosolekul tehti kokkuvõtteid ja arutati aktuaalsetel teemadel

1834

Viimane juhatuse koosolek enne suvepuhkusi toimus 24. mail Tallinnas Kuristiku tänaval.

Koosolekut juhtis EJS president Margus Puust. Kohe koosoleku alguses avati EJS 50 juubeligalal Ugalas tükikestest maalitud ühismaal. Kunstnik oli maali mosaiikidest kokku pannud ning raaminud. Maalil on kujutatud EJSi juubelilogo.

Pärast päevakorra kinnitamist andsid juhatuse liikmed infot olulisemast. Kuna eelmine juhatuse koosolek toimus märtsikuus ja aprillis oli volinike koosolek, tehti ülevaade vahepeal toimunust. Margus Puust rääkis osalemisest CIC peaassambleel. Tema sõnul oli kokkusaamine väga sisutihe ning käsitleti jahindusele olulisi teemasid nagu SAK jt ulukite haigused, suurkiskjad, rändlinnud jm.

Tiit Tammsaar andis ülevaate kohtumisest itaallastega ja võimalikust eetilisest linnujahi ühisprojektiideest. Jaak Volmer ja Mati Kivistik tutvustasid kohtumisi koprateemal Tartus ja Lõuna- Eestis. Aarne Taal selgitas kohtumist keskkonnaministriga Läänemaal. Tegevjuht Tõnis Korts tegi ülevaate välisriigi kodanike veelinnujahi temaatikast. Ta tutvustas nii jahiseaduse muutmise eelnõud, mis on riigikogu menetluses, kui ka keskkonnaministri määruse eelnõud. Juhatus kinnitas koolitajate koolituse ja nõuetele vastavuse kontrollimise tasu, milleks sai 100 eurot. Koolitus kehtib kolm aastat. Kuidas kõik toimuma hakkab, selgub lähiajal, kui seadusemuudatus vastu võetakse ja määrus kehtestatakse.

Kokkuvõtte jahiaastast

Räägiti ka metskitse küttimisest 2018/2019 jahiaastal. Teema avasid Aigar Kallas riigimetsa poolt ja külalisena Taavi Ehrpais erametsanduse poole pealt.

Mõlema mehe sõnul on metskitse populatsioon jõudsalt taastunud. Metsakultuuridele tehtavad kahjud suurenevad. Aigar Kallas näitas RMK kahjude hindamise värskemaid andmeid. Praegune olukord meenutab Taavi Ehrpaisi sõnul 2005.‒2006. aasta olukorda. Juhatuse liige Jaak Volmer tegi ettepaneku pikendada metskitsejahti jaanuari lõpuni. See annaks võimaluse küttida efektiivsemalt seal, kus on probleem. Otsustati, et metskitse küsimuses on lähiajal vaja kokku kutsuda maaomanike ja jahimeeste ümarlaud.

Jahiulukite küttimine ja ettepanekute tegemine

Teemal „Jahindus on looduskaitse“ kõneles juhatuse liige Priit Vahtramäe. Ta tegi kriitilise ülevaate põdra küttimise viimase kolme aasta statistika kohta, rääkis hundi ja ilvese elupaiga suurusest ja loenduse suhtest, andis ülevaate metskitse loendusest ja küttimisest ning seosest kiskjate toidubaasiga, aga peatus ka šaakali küttimise teemadel.

Lisaks kõneles tegevjuht jahiulukite seiremääruse ettepanekutest. Ta tutvustas KeA 15. mail EJSile saadetud kirja, kus paluti saata ettepanekuid. Juhatuse liikmed nõustusid, et korratakse keskkonnaministeeriumile saadetud ettepanekut, mida maaomanike ja jahimeeste ümarlaud ministeeriumile tegi seiremäärusesse ulukikahjude andmete lisamise osas. Samuti lisati ettepanekutesse, et kogutud seireandmed jahipiirkondade kaupa võiksid olla avalikud ja kättesaadavad kodulehel. See parandaks tunduvalt nende kvaliteeti.

Arvati, et koordinaatide kohustuslikkust on raske rakendada, kuna on raske teha kohustuslikuks GPS-i või nutiseadet omada. Tehti ettepanek võtta välja šaakal ministri määruse paragrahvi 3 lõigetest 2, 3 ja 5. Täna takistab see šaakalijahti. Jaht šaakalile peaks toimuma analoogselt rebasejahile 1. augustist kuni 31. märtsini.

Arutati muid aktuaalseid teemasid

Jahimeeste kokkutulekust Pärlseljal kõneles samuti tegevjuht ja andis infot kokkutuleku korraldamise kohta. Muud hinnad jäävad samaks, aga laskmise hinnad vajavad muutmist. Laskmise viib läbi Pärnumaa Rahnoja Jahiselts ja hindadeks kehtestati kuulilaskmine individuaalne 15 eurot, meeskondlik 40 eurot, haavlilaskmine individuaalne 25 eurot ja meeskondlik 60 eurot.

Ulukiliha kokkuostmise ja järelevalve teema avas Margus Puust. Juhatuse liikmed arutasid võimalusi, kuidas tagada kokkuostmise parem kontroll ja koordineerimine. Teema võeti teadmiseks ja vajadusel pöördutakse selle juurde sügisel tagasi.

Muude teemade osas andis tegevjuht infot metskurvitsa konverentsist. FANBPO on üle-euroopaline metskurvitsat uuriv töögrupp ning jahimehi ühendav katusorganisatsioon. Igal aastal kohtutakse korraliseks koosolekuks ja avatud konverentsiks erinevais Euroopa riigis. Sel aastal toimus FANBPO avatud konverents Tallinnas 25. mail Ecolandi hotellis. EJSi poolt osaleb ettekandega tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe. Sooviti ka rahalist toetust konverentsile. Seda avaldust ei rahuldatud. 

Järgmise juhatuse koosolek toimub 27. septembril Tallinnas.