Juhatus alustas tööaastat

Juhatus alustas tööaastat

354
Foto: EJS

Koosolekut juhatas EJSi president Margus Puust. Päevakord kinnitati ja see sisaldas seitset sisulist punkti.

Koosolekut alustati detsembri ja jaanuari sünnipäevalaste õnnitlemisega. Enne sisulist arutelu andis koosoleku juhataja sõna tutvustamiseks Ida-Viru Jahiseltsi juhatuse esimehele ja tegevjuhile Marko Vinnile. Viimane tutvustas ennast ja olukorda Ida Virumaa jahimeeste kogukonnas. Vinni sõnul on koostöö paranemas ja asjad lähevad hästi.

Tehti kokkuvõtte põdrajahihooajast

Edasi tutvustati põdra küttimise 2019. aasta kokkuvõtet. Selle tegid Priit Vahtramäe ja Margus Puust. Märkimisväärne on asjaolu, et esimest korda saadi kokkuvõte tehtud jaanuari keskpaigaks. Tavaliselt on ulukiseirajatelt andmed saadud jaanipäevaks, mis on ilmselgelt jahimeeste jaoks liiga hilja.

Siinkohal avaldab EJSi juhatus tänu kõigile liikmetele ja mitteliikmetele, kes aitasid kaasa andmete esitamisega kokkuvõtte operatiivsele valmimisele. Loodetakse ka edaspidisele heale koostööle.

Vahtramäe tsiteeris Margus Puusti aasta tagasi väljaöeldud sõnu, et küttimise korraldamise pearõhk ei pea olema sellel, kui palju põtru kütitakse, vaid kas neid jääb järele parajal tihedusel ja tasakaalukas struktuuris. Pikaajalise kogemuse põhjal ei tulene sellisel juhul kahjustused ja ohjamisvead mitte tihedusest vaid vigasest hinnangust arvukusele, millest tuleneb ebaõige hinnang küttimise vajadusele ning mitte piisavalt sidus küttimise korraldus. Selliste juhtumite vältimisel on põdra mõju teadmine jahipiirkonniti ja jahiühenduste koostöö esmatähtis. Vahtramäe sõnul ei ole täiskasvanud loomade osakaalu küttimiskvoodis soovitav tõsta üle 70% ka vasikate nappuse korral ning pigem tasuks sellistes piirkondades kogu kvooti vähendada.

KAUR soovitas 2019 küttida 6350 isendit, jahindusnõukogud otsustasid küttimiskvoodiks 6278 ning jahimehed küttisid 6291 isendit. Kui 2018 jäi küttimismaht täitmata 42 jahiseltsil, siis 2019 juba 89 jahiseltsil. Seega oli põtru tunduvalt raskem kätte saada. Ka vasikaid nappis ja see kõik annab tunnistust sellest, et põtrade arv on tublisti vähenenud ja edasise küttimisega tasub väga ettevaatlik olla ja kindlasti jälgida valiklaskmist õige struktuuriga. Küttimisotsused peavad olema põhjendatud ja baseeruma tõestel andmetel.

Jahimehed küttisid 2019/2020 jahihooajal 1850 vasikat ning väga paljudel seltsidel oli küttimismahu täitmata jäämise põhjuseks vasikate puudus. See tegi juhatuse liikmed murelikuks. Erinevaid arvamusi tekitas ka KAURi poolt pakutud põtrade 50%ne juurdekasvu näitaja. Praeguste andmete järgi sellist juurdekasvu meil pole. Vale oleks ka küttimata jäänud vasikate asemel põhikarja kärpida.

Juhatus otsustas, et seoses sellega, et paljudel seltsidel jäi põdra nappuse tõttu küttimismaht täitmata, tuleb järgneva küttimismahu määramisel olla äärmiselt vastutustundlik. Kogutud ja analüüsitud andmete põhjal tuleb kokku saada ja konsulteerida nii KAURiga kui ka maaomanike esindusorganisatsioonidega ja leppida kokku küttimismahus, mis ei sea ohtu põdra populatsiooni.

Räägiti tulevatest sündmustest

Järgmise küsimusena määrati volikogu toimumise kuupäevaks 23. aprill ja toimumiskohaks Kesk-Eesti piirkond, kuhu kõigil volinikel oleks mugavam tulla. Sellel aastal on tegemist valimiskoosolekuga ja sellest tulenevalt pidas juhatus vajalikuks kuupäev võimalikult vara välja kuulutada.

Edasi arutati jahimeeste kokkutuleku 2020 korraldamist. Juhatus toetas büroo ettepanekut korraldada 40. juubelikokkutulek Järvamaal Toosikannus. Toosikannu on kokkutulekute jaoks hästi sisse töötatud koht eeskujuliku ja tasemel infrastruktuuriga. Kokkutulekute korraldusmeeskonna sõnul käib ilmselgelt üle jõu igal aastal ette selleks valmistamata ja ilma vajaliku infrastruktuurita koha peal kokkutuleku korraldamine ja see on tunduvalt kallim. Kindlasti jätkatakse ka praktikaga mööda Eestit ringi käia. Edasises järjekorras on sobiva koha leidmisel Ida-Virumaa ja Saaremaa. Juhatuse liikme Tiit Tammsaare sõnul tuleks juubelikokkutuleku teemat aktiivsemalt ka meedias ja CIC ürituste korraldamisel kajastada. Juhatus toetas seda ettepanekut.

Järgnevalt tutvustas tegevjuht EJS aasta tööplaani ja meedia plaani 2020. Tegevjuhi sõnul on tegevusplaan elav dokument ja sinna saab ka jooksvalt lisaks ettepanekuid esitada. Meediaplaan annab võimaluse paremaks ja koordineeritumaks PR ja kommunikatsioonitööks.

Arutati jahikoerte kompenseerimisettepaneku esitamist

Edasi arutati jahil suurkiskjate poolt murtud jahikoerte kompenseerimisettepaneku esitamist Keskkonnaministeeriumile.

Viimasel ajal on hukkunud jahil hulgaliselt koeri. Keskkonnaameti seisukoht on senini olnud, et neid ei kompenseerita. On jahikoera aasta ja tähelepanu koertel.

Kuna tänane jahipidamine on nii riigi kui ühiskonnapoolne teenuse täitmine, SAKi puhul ka korralduse täitmine ja jahikoer on vahend selleks, siis leidsid juhatuse liikmed, et on igati õigustatud sellise pöördumise tegemine.

Jahinduslike kohtulahendite infopäev

Jahinduslike kohtulahendite alase infopäeva korraldamisest rääkis Jaak Volmer.  Volmeri sõnul on teema seotud viimasel ajal tehtud kohtulahenditega, mis muudavad jahimeeste tavapäraseid arusaamu ja praktikat. Otsustati, et mõistlik on koolitus teha kevadisel liikmesorganisatsiooni juhtide koosolekul.

Arutati jahinduse tutvustamist õppeasutustes

Teemal jahinduse tutvustamisest koolides ja lasteaedades rääkis Ida-Virumaa esindaja Marko Vinni. Ta käsitles eraldi noorjahimeeste koolitust, täiendõpet ja õpet koolides ja teistes lasteasutustes. Vinni sõnul tuleks koolitusi koordineerida, siis on kasutegur suurem. Juhatus otsustas teemat edasi käsitleda ja kui selleks on vajadus, siis vastav töögrupp moodustada.

Järgmise juhatuse koosoleku toimumise ajaks määrati 27. veebruar.

 




JAGA