Järvamaal toimus jahindusnõukogude koosolek

Järvamaal toimus jahindusnõukogude koosolek

557
Jahindusnõukogu koosolek. Fotod: Jaanus Põldmaa

EJS kutsus 3. juulil Järvamaa Jahindusklubisse kokku kõigi maakondade jahindusnõukogude liikmete esimese koosoleku.

Koosoleku eesmärk oli koostöö eesmärgil arutada eelmise hooaja sõraliste loendus- ja küttimisnäitajaid ning nende küttimislimiite uuel jahihooajal. Põhiliselt oli juttu põdrast, punahirvest ja metskitsest. Samuti räägiti ühistest koostöövõimalustest ning kogemuste jagamisest.

Sissejuhatuse tegi EJSi president Margus Puust, kes rääkis, et varasemalt on olnud vaid kaks samateemalist koosolekut – esimene toimus Tallinnas, kus sooviti metskits väikeulukiks määrata, mille jahimeeste hinnangul peaks välistama. Teine oli aga Tartus koos KAURi spetsialistiga, kus puudutati ulukiloenduse täpsust, mida tuleks piirkonniti kindlasti parandada.

Puust toonitas, et põdra küttimisel tuleks hakata hoogu maha võtma. Viimase kolme aastaga on jahimehed oma küttimissoovitust üle küttinud, kokku igal aastal u 1000 isendi võrra. Lisaks soovitas KAUR eelmisel aastal küttida 30 000 kitse, kütiti aga 24 000, mis polnud piisav. Probleem, mis maaomanike katusorganisatsioonidega suheldes tõstatati, oli see, et kitse küttimislubasid kantakse  maha ilma küttimata. Ent selle aasta KAURi poolt soovitatud küttimismaht (35 100 isendit) peaks olema saavutatav.

Ülevaade seirearuandest

EJSi juhatuse liige Priit Vahtramäe tegi ülevaate KAURi seirearuandest, mis puudutab pabulaloendust nii põdra kui ka kitse osas. Toodi välja erinev statistika ja faktid selle kohta, kui palju ja kuhu suunas on liikunud pabulaindeks, mis omakorda kinnitas, et põdra arvukus on oluliselt langenud. 47 loenduspiirkonnast on pabulaindeks kõrge veel ainult 10 piirkonnas, mis on ainult 21%. Tõdeda tuli ka seda, et juba 13 piirkonnal on langenud arvukus tugevalt alla eesti keskmise. See tähendab, et seal tuleks ka oluliselt küttimist vähendada. Teistes piirkondades aga võiks küttimist jätkata vähenevas mahus.

Kitse pabulaindeks aga näitas vastupidist, pabulaindeks on tõusnud ja seega ka kitse arvukus kasvanud. 47 loenduspiirkonnast kasvas see tervelt 35, mis teeb 75%. See tekitab aga probleemi, kuna väga suur indeks on neist 13 piirkonnas. Pabulaindeksi vähenemine toimus ainult 23 piirkonnas. Väga väike indeks oli Hiiumaal, kus tõenäoliselt kitsega probleeme veel ei ole. Selgelt näitasid ka indeksi numbrid, et kitse arvukuse plahvatus toimus 2017. aastal, kus pabulaindeks kahekordistus.

Räägiti ka ulukikahjudest ja pabulaloendusest

Juhatuse liige Rein Rosenberg tegi ülevaate viimaste aastate (2015‒2018) ulukikahjudest Valgamaal. 2017. aastal ei esitatud ühtegi kahjunõuet, kuid lepingud on tehtud nii RMK kui erametsaomanikega. 2018. aastal lisandusid aga metskitse ja kopra tekitatud kahjud. Ei suudetud piisavalt kiiresti likvideerida tamme ega kopraid endid. Ka metskits suudab metsas tekitada uskumatult suurt kahju. Äärmiselt oluline on teada, keda kütid, muidu me suurema küttimisega kahjusid ei vähenda. Seega peab küttimisstruktuurile teisiti lähenema.

Kuulajal tekkis küsimas kas leping on äkki valesti tehtud. Rosenberg oli kindel, et see pole kindlasti valesti tehtud ning aastal 2023 oleks ju vaja kasutuslubasid pikendada.

Tihemetsa jahiseltsi esindaja Väino Lill rääkis pabulaloendusest. Ta selgitas, et tuleks välja selgitada kõigepealt üldiselt milliseid andmeid koguvad jahimehed ja milliseid KAUR ning siis teha ülevaade erinevatest loendustest, nende vajadusest ja paikapidavusest. Osalistel tekkis küsimus kui palju neid andmeid uskuda võib ja miks väidetavalt täidetakse neid osaliselt laua taga. Lill tõi välja KAURi pabulaloendusest, kus seirealasid oli 47. Ühiselt tõdeti, et kuna seda praktilist loendust on tehtud alates 2015. aastast, peaks sõraliste kasvu või vähenemise tendents sealt ka välja tulema ja olema võrreldav. Lisaks andis ta ülevaate MTÜ Tihemetsa pabulloendusest ,mida on tehtud viimased 22 aastat ja mille tulemus näitas, et põdra arvukus on iga aastaga langenud ja pabulaindeks on viimase 22 aasta kõige madalam. Igal juhul kinnitas Lill, et pabulaloendust peab usaldama, sest see annab väga hea ülevaate. Pabulaloendus on ka paljude maade teadlaste poolt sõraliste loendusviisina tunnustatud.

Küttimisstruktuuri olulisus

Jahindusnõukogu liige Jaan Ärmus rääkis, kui suurt tähtsust omab küttimisstruktuur ja sõnum, et lihtsalt mingi arvu laskmine ei ole arvukuse alla viimise eesmärgil efektiivne. Tema sõnul tuleks rohkem küttida emaseid, mis peaks ületama minimaalselt 55%. Jaan tõi erinevate ulukite juures välja näited ja soovitusi kõikide maakondade kohta millise soolise vahekorraga on kütitud ja tuleks küttida, et välistada arvukuse liigset tõusu või selle alla viimist. Juba sel aastal peaksid jahindusnõukogud sellele tõsiselt mõtlema ning kitse arvukuse piiramiseks tuleks tõsta oluliselt emaste küttimist.

Priit Vahtramäe andis ülevaate ka metskitse küttimisstatistikast, selle kitsaskohtadest ja andmete analüüsist. Samuti arutati kitsede küttimismahtu ja soovitusi 2019/2020 jahiaastaks. Metskitse küttimismaht on 35 100, mis oli koosolekul osalejatele päris tõsiseks üllatuseks, sest laskmist tuleks tõsta võrreldes eelmise aastaga tervelt 11 000 isendi võrra.

Arutelu käigus jäi kõigile õhku ebakindlus maakonna küttimismahtude ees, kuid kõik said aru, et eesmärgiks tuleb võtta selle täitmine. Kuna pabulaloenduse andmed näitasid, et Hiiumaal ei ole kitsearvukusega probleeme, siis kõrgendatud küttimist tuleb ka seal teha, et tekiks järsku arvukuse kasvu.

Statistikast jäi mulje, et Saaremaale on liiga tehtud, kuna nende pabulaindeks oli 50% Eesti keskmisest ja eelmise aasta limiidi täitmine väga hea (üks kolmest maakonnast, kes soovituse täitis). Palju tekitas küsimusi ja muret Pärnumaale soovitatud 4400 isendi küttimismaht. Selle taga on ilmselt see, et möödunud aastal jäi KAURi soovituslikust mahust neil laskmata tervelt 1333 isendit.

Ühiselt jõuti järeldusele, et kuna küttimismahud oluliselt tõusevad, siis tasuks jahindusnõukogudes kohe kokku leppida, et kõik tõestatud liiklusõnnetustes hukkunud (1313 info) ja fikseeritud kitsed peaksid limiidi täitmise sisse arvestatama.

Arutati küttimisstatistikat ja selle kitsaskohti

Teises osas andis Vahtramäe ülevaate põdra küttimisstatistikast, selle kitsaskohtadest ja andmete analüüsist. Arutati ka 2019/2020 jahiaasta põdra küttimismahtu ja soovitusi. Enamiku koosviibijate arusaam oli samasugune, et põdra küttimise survestamine tuleb peatada, sest arvukus on oluliselt langenud võrreldes 2013. aastaga ja edasine küttimine (üle 7000 isendi) viib arvukuse väga kiirele langusele.

KAURi ettepanek küttida kokku optimaalselt 6530 põtra on jahimeeste sooviga vahe 8%. KAURi väitel oli see ettepanek just optimaalne, mis tähendab seda, et sellise numbri peaksimegi küttima, mitte minimaalne, mida võiks 1000 isendiga ületada. Ühiselt leiti, et 2019. aasta soovitus jahindusnõukogudel võiks olla see, et jahimehed võivad etteantud limiidist küttida +/- 10%. Neil kelle on vaja vähendada ja kellel on ka pabulaindeks suur, peaksid +10 küttima ja neil kes on ennast üle hinnanud ja näevad, et põdra küttimismahtu täita on raske, võivad küttida enda soovist ka -10%.

Muret tekitas ka aruandes see, et 2018. aastal kütitud põdralehmade viljakusnäitajad (keskmine tiinuse kollaskehade arv ja keskmine loodete arv) olid viimase kümne aasta madalaimate seas, jäädes 2011. aastal kütitud põdralehmadele tasemele. Antud fakt võib viia suure küttimise tagajärjel arvukuse järsu languseni.

Ka oli KAUR soovitas eelnevate aastate küttimismahtude või jahipiirkonna kasutajate küttimissoovide põhist peenhäälestamist ning kõigil küttimismahtu ühtemoodi vähendamist või tõstmist vältida.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõttes pani Margus Puust kõikidele jahindusnõukogu liikmete südamele, et jahindusnõukogudes tehtaks ühiseid jõupingutusi selleks, et KAURi soovitatud kitse küttimismaht (35 100 isendit) täita. Lisaks palus ta kõigile maakonna seltsidele soovitada kahjude ärahoidmiseks anda kõikidele maaomanikele metskitse arvukuse vähendamiseks küttimislubasid. Metskitse arvukuse tõusu piiramine ja hetke arvukuse vähendamine on selle jahihooaja kõige olulisem ülesanne. Aasta saab olema raske, kuid jahimehed peavad tegema endast kõik oleneva, et etteantud maht saaks täidetud.

Põdra puhul oli peamine soov, et jahimehed ei ületaks KAURi poolt soovitatud küttimismahtu ja selle täitmisel tuleb teha täpsemat ja kahju ennetavat jaotust maakondades. See tähendab, et seal, kus arvukus on juba maas, tuleb mahtusid vähendada ja seal kus kõrge, tõsta.

President tänas kõiki osavõtjaid ja ühiselt tõdeti, ei selliseid koosolekuid tuleb tulevikus kindlasti veel teha.

Priit Vahtramäe