Järvamaal kütiti rüüstepaigas karu

Järvamaal kütiti rüüstepaigas karu

857
Foto: Flickr

Eelmisel nädalal täitsid Koeru jahimehed oma kohust ja lasid maha eelmise aasta rüüstete eest piirkonnale antud eriloaga karu. Sellega on lubatud viis karu maakonnas kütitud ja karujaht selleks aastaks lõppenud.

Koeru jahtkonna jahimees Rene Järvmägi ütles Järva Teatajale, et nad võtsid kaheks kuuks antud eriluba väga tõsiselt. „Eelmisel aastal tegid karud mesitarudele kurja ja selle eest piirkond eriloa saigi,” täpsustas ta.

Järvmäe selgitust mööda pole jahimeestel sugugi ükskõik, milline karu püssitoru ette jääb. „Leppisime kokku, et noori karusid ei jahi. Eesmärk oli tabada ikka eakam isakaru, kes on enamasti kogenud ja kaval tegutseja,” põhjendas ta.

Seda, miks karud kangesti mesitarusid noolivad, teab Järvmägi hästi. „Nad maiustavad mesilaste vastsetega. Eks nende kättesaamisel satu karudele ka veidi mett mokkade vahele, kuid ainult mee pärast nad tarusid rüüstama ei lähe, nagu ekslikult arvatakse,” lausus ta.

Karud on raipesööjad ning ka metsas leiduvatel korjustel lasevad nad veidi laagerdada ja nosivad siis esmajärjekorras lihale tekkinud vaklu. Eks tuusti nad sipelgapesigi soovist süüa valgurikkaid vastseid.

Järvmägi lisas, et risk karu küttimisel on suur. Kunagi ei tea, kuhupoole pihta saanud loom tormab, ja vihase karu ette ei taha keegi jääda.

Samuti ei soovi ükski jahimees loomale piinu, vaid et tabamus oleks täpne ja lõpp kiire. „Minul läks kõik hästi. Tabasin õigesse kohta ning kutsunud karu jälge võtva koera appi, ei saanudki me kaugemale kui umbes 60 meetrit ja seal ta oli,” ütles Järvmägi.

Jahimeeste sõnum mesinikele on: andke kahjudest teada nii piirkonna jahimeestele kui ka keskkonnaametile, sest vaid nii on lootust saada pahategijate küttimiseks eriluba.

Kindlasti on mõistlik mesitarusid karude eest elektrikarjusega kaitsta, sest metsaottide arvukus on viimastel aastatel suurenenud ja konkurents toidu pärast paneb karusid riskantsemalt tegutsema.

Loe lähemalt Järva Teatajast.




JAGA