Jahiseaduse muudatus jõustus, rakendumiseks vaja Keskkonnaameti käskkirja

Jahiseaduse muudatus jõustus, rakendumiseks vaja Keskkonnaameti käskkirja

6528

Jahiseaduse muudatus jõustus 11.12.2015, rakendumiseks on vaja Keskkonnaameti käskkirja. 

Riigikogu tegi Aafrika sigade katku silmas pidades jahiseadusesse rea muudatusi, mis jõustusid 11.12.2015. Kuigi jahiseaduse muudatused, nagu metssigade küttimise lubamine seisva mootoriga mootorsõidukist või mootor või maastikusõidukit muul viisil kasutades või kunstliku valgusallika abil, on jõustunud, ei saa kohe hakata neid kasutama. Ajavahemiku, millal neid viise tohib metseajahil kasutada, määrab Keskkonnaamet. Seega jääb üle oodata Keskkonnaameti vastavasisulist täpsustavat otsust. Ka püünisaedu on metsseajahil lubatud kasutada ainult Keskkonnaameti määratud juhtudel.

Samuti on Keskkonnaametil õigus riikliku loomatauditõrje komisjoni ettepanekul kehtestada ajavahemik ja piirkond, mille jooksul ja kuhu jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa metssigade küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule. Ka siin on vajalik kõigepealt loomatauditõrje komisjoni ettepanek Keskkonnaametile, kes siis otsustab kui kauaks ja millises piirkonnas see jahiseaduse muudatus rakendub. Kogu regulatsiooni puhul tuleb silmas pidada, et tegemist on muudatustega, mis peaksid kaasa aitama SAK leviku tõkestamisele.

Keskkonnaministeerium
Pressiteade
19.11

Riigikogu võttis tänasel täiskogu istungil vastu Keskkonnaministeeriumi algatatud jahiseaduse muudatuse, mis peab kaasa aitama metssigade arvukuse kiiremale vähendamisele ning seeläbi ka seakatku leviku piiramisele.

Edaspidi on Keskkonnaametil õigus kehtestada sigade Aafrika katku (SAK) tõrjumise eesmärgil selline ajavahemik, mille jooksul on lubatud metssigade laskmine seisva mootoriga mootor- ja maastikusõidukist, mootor- ja maastikusõidukit muul viisil kasutades ning kunstliku valgusallika abil. Metssiga ettevaatliku loomana liigub õhtuhämaruses või pimedal ajal. Sügisel ja ka lumeta talvel aitab kunstlik valgusallikas metssea jahti tõhustada.

Sõidukites on lasu sooritamiseks parem vaateväli, sest kütt asub maapinnast kõrgemal ja sõidukile toetumisel on tabamise tõenäosus suurem. Samuti võimaldab muudatus kasutada auto pakiraamile ehitatud kõrgistmeid, mis on oluline just jahiohutuse seisukohalt, sest tulistamine toimub ülevalt alla.

Samuti võib Keskkonnaamet SAKi tõrjumise eesmärgil anda loa metssigade püüdmiseks püünisaedadega. Kõne alla võib see tulla näiteks seal, kus ohutu jahipidamine tulirelvast pole võimalik, näiteks hoonete või asulate läheduse tõttu või rikkaliku linnustikuga väikesaartel. See meede saab kindlasti olema erandlik.

Analoogselt marutauditunnustega looma surmamisele võib jahiloata surmata ilmsete SAKi tunnustega metssea. Sellest tuleb viivitamata teatada piirkonda teenindama volitatud veterinaararstile või järelevalveametnikule. Jahiloa puudumisel tuleb surmamisest viivitamata teatada ka Keskkonnainspektsioonile. See meede ei aita kaasa metssigade populatsiooni vähendamisele, küll aga võimaldab haige looma koheselt hukata ja hävitada kui ühe katku levitaja.

Ning viimase muudatusena on Keskkonnaametil õigus riikliku loomatauditõrje komisjoni ettepanekul kehtestada SAKi tõrjumise eesmärgil ajavahemik ja piirkond, mille jooksul ja kuhu jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa metssigade küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule.

Metssigade tõhusamaks küttimiseks muudeti käesoleva aasta augustis ka jahieeskirja, millega lubatakse metsseale aasta ringi pidada ajujahti, küttida aasta ringi põrsastega emiseid ja pikendatakse koerajahti 31. märtsini. Lisaks kehtestas Keskkonnaameti peadirektor käskkirjaga 2015./2016. jahiaasta küttimismahuks minimaalselt 29 600 metssiga, millest 1. novembri seisuga on kütitud pisut üle poole ehk 15 361. Käskkirjaga keelatakse ka metssigade lisasöötmine 1. oktoobrist 30. aprillini.




JAGA