Jõulupühade ajaks kuulutati välja jahirahu

Jõulupühade ajaks kuulutati välja jahirahu

4776
2015. a jahirahu väljakuulutamine Saaremaal

18. detsembril toimus Kuressaare piiskopilossis traditsiooniline jahirahu väljakuulutamise tseremoonia, kuhu oli kogunenud sadakond jahimeest koos kaaslastega üle Eesti! 

Jahirahu kuulutatakse välja küll varem, kuid kehtib 24.-26. detsembrini!

Suur aitäh Saarte Jahimeeste Seltsile eesotsas Ive Kuningas ja Mati Tang, kes korraldamise põhiraskuse enda kanda võtsid ning EJSi presidendile Margus Puustile, kes sündmuse kordamineku omale südameasjaks võttis! 

Jahirahu väljakuulutamine leidis meedias ka positiivset tagasisidet: meie pressiteadet jagasid suuremad ajalehed, infot kuulutasid raadiod ning kohapeal uudistamas käisid uudistekanalid ja kohalikud ajakirjanikud.

Pildid on leitavad EJSi pildialbumist album.ejs.ee 

Saarte Hääle fotograafi pildid SIIT. Meie Maa artikkel SIIT

Margus Puusti intervjuu ERRile SIIT, TV3-le SIIT, Vikerraadiole SIIT.

Üldinfo  |  Pressiteade  |  Korduma kippuvad küsimused  |  Jahirahu kutse

Eesti Jahimeeste Selts (EJS) kuulutas jõulupühade ajal (24., 25. ja 26. detsembril) Eesti metsades kehtima hakkava jahirahu välja reedel, 18. detsembril kell 18.00 Kuressaare piiskopilossis.

_____________________________________________

Eesti Jahimeeste Selts
Pressiteade
18.12.2015 

Jahimehed jätavad jõulupühadel püssid varna

Eesti Jahimeeste Selts (EJS) kuulutab jõulupühade ajal (24., 25. ja 26. detsembril) Eesti metsades kehtima hakkava jahirahu välja reedel, 18. detsembril kell 18.00 Kuressaare piiskopilossis.

EJS-i presidendi Margus Puusti sõnul ei ole jahirahu mõte selles, et ajal, kui meile on jahipidamine tehtud suures osas kohustuseks, saaks jahimehed puhkepäevadel vaba aega. Jahirahu mõte ei ole ka selles, et ulukid saaksid jahimeestest puhkust ja võiksid jõulude ajal hirmu tundmata tegutseda. Jahirahu mõte on midagi palju enamat, mida on sõnadega päris raske edasi anda. „Jahirahu väljakuulutamine on eelkõige tunnistus sellest, et loodus on üks tervik ja meie kõik oleme selle osad. Ei ole tähtsamaid ja vähetähtsamaid ulukeid, ei ole kasulikke ja kahjulikke metsloomi. Ka sigade Aafrika katkuga seoses kehtestatud kõrged küttimismahud ei tähenda seda, et metssigadel ei oleks jahirahu. Jahimehed korraldavad küttimist sel kombel, et jõulupühade ajal valitseks metsas vaikus.“

Jahirahu väljakuulutamise traditsioon sai alguse 1993. aastal Viljandimaal Heimtalis ning sealtpeale toimub see igal aastal erinevas Eesti paigas. Jahirahu väljakuulutamine on osa Eesti jahikultuurist, kus jõulupühade ajal kutsutakse üles veetma aega perega ja viima loomadele metsa toitu. Jahirahu ei tulene seadusest, vaid on jahimeeste omaalgatuslik kokkulepe, millega avaldatakse austust nii loodusele kui ka kogukonnale. Mitmed jahimeeste kogukonnad maakondades kuulutavad jahirahu välja ka pikemaks ajaks.

Lisainfo:
Margus Puust
Eesti Jahimeeste Seltsi president
tel 50 35 484
margus.puust@ejs.ee
_____________________________________________

Korduma kippuvad küsimused

Millal jahirahu välja kuulutatakse?
Jahirahu kuulutatakse igal aastal välja detsembri teises pooles erinevas Eesti maakonnas. 2015. aastal kuulutatakse jahirahu välja Saaremaal 18. detsembril. NB! Jahirahu ei hakka kehtima väljakuulutamise hetkest.

Millal jahirahu kehtib?
Jahirahu kehtib 24.‒26.12. Maakondlikud organisatsioonid võivad seda ka pikemalt välja kuulutada.

Kas jahirahu ajal tohib jahti pidada?
Jahirahu ei tulene seadusest, vaid on jahimeeste omavaheline kokkulepe. Kuigi jõulupühade ajal jahi pidamine ei ole hea stiil, ei ole see seadusega karistatav.

Miks jahirahu välja kuulutatakse?
Jahirahu väljakuulutamine on osa Eesti jahikultuurist, kus jõulupühade ajal kutsutakse üles aega veetma perega ja loomadele metsa toitu viima.

Kuidas sai jõulurahust jahirahu?

Kuna ususse suhtumine oli nõukogude ajal väga komplitseeritud, siis esimesed meie jõulurahud olid ka rohkem usukesksed, kuigi enamik jahimeestest on endiselt paganad, kes usuvad rohkem metsvaime.

Piduliku meelolu selline sündmus aga kindlasti annab. Algusaastatel oli paks lumi maas ja sai sõita ka reega. Nüüd võib sellest ainult unistada.

Nagu ka kokkutulekud, pandi jõulurahu väljakuulutamised käima ringi mööda maakondi. Lähtusime ideoloogiast, et loomadel peab ka metsas mingi aeg rahu olema ja võib julgesti nina porgandihunnikusse pista ilma kuuli kartmata. Rõhutati just sellisel pühal ajal viima ulukitele paremat toitu, kui muidu, kuigi jahimees söödab oma metsasõpru niigi aastaringselt.

Peamiselt on rahusõnumit kuulutanud meile tuntud luteri usu preestrid, aga on olnud ka teiste kontsessioonide esindajaid.

Peamine oli natuke teises meelolus kokkusaamine oma jahikaaslastega ja heade sõpradega.

Läksid aastad ja muutusid ka arusaamad. Jõulurahust on saanud jahirahu. Usuline pool ei ole enam nii esiplaanil. Oleme tahes tahtmata jõudnud pereväärtuste tähtsustamisele. Me endiselt suhtleme ulukitega jahirahu ajal rahumeelselt. Viime metsa head ja paremat. Aga rahuaeg on eelkõige aja veetmine pereringis. Tahes või tahtmata peame endale tunnistama, et selline hobi nagu jahipidamine või ka kalandus, ükskõik kuidas võtame, on aja võtmine perekonna arvelt. Perekond aga on meie elus äärmiselt tähtis.

Endiselt on kokkusaamine vanade sõprade ja  jahikaaslastega oluline, keda võib olla ei ole aastaid näinud. Sellel aastal kuulutatakse jahirahu välja Saaremaal. Meretagune asi. Eks me näeme. Saarlased on alati silma paistnud iseseisvuse ja oma mõttega.

Kuhu pöörduda, kui ma tahaks loomadele toitu viia, aga ma ei tea, kuhu seda viia?
Lume peale suvalisse kohta toidu asetamine tavaliselt soovitud tulemust ei taga, sest võimalik, et loomad ei leia seda lihtsalt üles! Võimalik on pöörduda kohalike jahimeeste poole, kes tunnevad loomade liikumist või kellel on metsas söödaplatsid, kuhu loomad on harjunud käima. Kontaktandmeid leiab: http://www.ejs.ee/liikmed/.   

Mida loomadele toiduks viia?

Metskitse lisasöödad on: koresöödana hein (ristik, lutsern, leherikas metsahein) ja lehisvihad (nõges, paju, vaarikas, pihlakas); mahlaka söödana söödakapsas, -peet, kartul, maapirn, õunad; jõusöödana kaer, muu teravili, tammetõrud.
Metssea lisasöödad on: igasugune teravili (mais), kartul, tammetõrud, valguvajaduse rahuldamiseks kala- ja lihajäätmed.
Põder vajab lisasööta eelkõige selleks, et teda metsakultuuridest eemale meelitada soolakutega või pajustike tagasiniitmisega.
_________________________________________________

Jahirahu kutse 

jahirahu 2015-k

Ürituse info Facebookis: https://www.facebook.com/events/441332072690980/