Jahimehed sooviksid küttida kärntõves hunte lubatust rohkem

Jahimehed sooviksid küttida kärntõves hunte lubatust rohkem

6985
Järvamaal kütitud kärntõves hunt. Foto: erakogu

Teisipäeval päise päeva ajal patseeris kärntõves hunt Paide külje all Kirila külas majapidamiste juures ja luuras lambaid. See on jahimeeste hinnangul selge märk, et haigusest vaevatud ja näljased hundid muutuvad liiga julgeks, ohustades kodumajapidamisi, ning kõik sellised isendid tuleks maha lasta. Paraku ei jätku jahimeestel metsasanitari tööks jahilube.

Järvamaa jahindusklubi esimees Mati Hõbemägi ütles Järva Teatajale, et Eesti metsades elutsevate huntide hulgas ulatuslikult möllav kärntõbi teeb jahimehed murelikuks ning nad sooviksid küttida palju rohkem haigeid hunte, kui see on võimalik praeguste keskkonnaagentuuri antud lubadega.

Sel hundijahihooajal on Järvamaale eraldatud seitse luba. Hooaja jooksul andis keskkonnaagentuur juurde veel kaks luba. “Seni lastud seitsmest hundist viis on olnud kärntõves,” märkis Hõbemägi.

Tema teada näevad jahimehed loomi jälgides ja jahtides juba liiga sageli haigeid loomi.

Paraku on lastud hundiga Järva 2 piirkonna tänavused load ära kasutatud ja rohkem ei tohi sel talvel selles jahipiirkonnas ühtegi hunti lasta. „Ka Türi jahtkonnas samal ajal hunte piiranud 30 meest olid sunnitud jahi kohe lõpetama, sest luba enam pole,“ täpsustas ta.

Ahto Kattaid paneb nördima ka olukord, kus Aafrika seakatku tõttu kästakse jahimeestel lasta nii palju sigu kui võimalik, ehkki on üldteada, et metssigu metsades enam eriti polegi. „Samas on hundist tehtud nii püha loom, et haigeid hunte ilma loata lasta ei tohi,“ kurtis ta.

Järvamaa veterinaarkeskuse juhataja Andrus Leisi hinnangul on kärntõbi suur oht jahikoertele, kes jälgi ajades võivad metsas kokku puutuda haige looma karvatuustide ja seal peituvate nahaosadega, kus võib leiduda haigusetekitajaid. „Jahimeeste mure kärntõve laialdase leviku pärast on täiesti mõistetav,“ sõnas ta.

Loe edasi Järva Teatajast.

Sel jahihooajal on 53 kütitud hundist 10 haigestunud kärntõvesse. Haigus on tuvastatud nii Viljandi-, Lääne-Viru-, Saare- kui ka Järvamaa isenditelt. Kärntõbi on huntide puhul järjest suuremaks probleemiks. Kui aastatel 2011–2015 võis kärntõve levikus hundi populatsioonis märgata tsüklilisust, siis 2016. aastast on see olnud kõrge. Ligi 30% kütitud huntidest olid kärntõve tunnustega, mis on läbi aastate kõige kõrgem näitaja.