Jahimehed on täitnud üle poole hundi küttimise mahust

Jahimehed on täitnud üle poole hundi küttimise mahust

1786
Foto: Pixabay

Eesti Jahimeeste Seltsi teatel on 29. jaanuari seisuga jahimehed koos erilubadega küttinud 63 hunti. Selleks jahihooajaks määrati küttimismahuks 106 hunti.

Viimase nädala jooksul on Võrumaal kütitud neli hunti ning Järvamaal, Pärnumaal ja Valgamaal üks isend.

Lisaks on varasemalt, väljaspool jahiaega andnud riik kahjustuste vältimise eesmärgil jahimeestele kuus eriluba hundi küttimiseks, millest realiseeriti kolm. Hundi küttimise eriloa said Saaremaa ja Raplamaa jahimehed. Erilubade alusel küttimine on sellel hooajal lõppenud, ent eriloaga kütitud isendeid jahihooajaks kehtestatud küttimismahust maha ei arvata.


24. jaanuaril tegi keskkonnaagentuur keskkonnaametile ettepaneku suurendada hundi küttimise mahtu 106 isendini. Hundi küttimismahtu suurendati Järva, Lääne-Viru-Jõgeva, Pärnu, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru piirkonnas.

Sel jahihooajal on kütitud huntidest 15 haigestunud kärntõvesse. Haigus on tuvastatud nii Viljandi-, Lääne-Viru-, Pärnu-, Saare- kui ka Järvamaal kütitud isenditelt. Kärntõbi on huntide puhul järjest suuremaks probleemiks. Kui aastatel 2011–2015 võis kärntõve levikus hundi populatsioonis märgata tsüklilisust, siis 2016. aastast on see olnud kõrge. Ligi 30% kütitud huntidest olid kärntõve tunnustega, mis on läbi aastate kõige kõrgem näitaja.

Tabel: Keskkonnaamet

Hundijahihooaeg algas novembriga ja kestab veebruari lõpuni.