Jahimehed ja Kaitseliit tihendavad koostööd

Jahimehed ja Kaitseliit tihendavad koostööd

310
Kaitseliit näitas kokkutulekul sõjatehnikat. Foto: Jaana Muna

Kiltsi lennuväljal poolteist nädalat tagasi toimunud Eesti jahimeeste ja -naiste järjekorras juba 39. kokkutulekul keskenduti tavapäraste tegevuste ja mõõduvõttude kõrval koostööle Kaitseliiduga. Kohale tuli 4700 jahimeest, nende pereliiget, sõpra ja külalist nii kodu- kui ka välismaalt.

Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust kinnitas avakõnes, et kokkutuleku toimumine Kaitseliidu territooriumil saadab ühiskonnale sõnumi, et jahimehed on valmis lisaks looduskaitsele panustama riigikaitsesse. Kindralleitnant ja riigikogu liige Johannes Kert rõhutas, et paljusid riigikaitse ja jahinduse küsimusi on õige lahendada koostöös, näiteks laskepaiku tuleks senisest aktiivsemalt ristkasutada.

Maa Elu palus jahimeeste ja Kaitseliidu koostööst rääkida Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhil Tõnis Kortsul ja Kaitseliidu Võrumaa maleva tagalajuhatajal Toomas Kaunal.

Kogukonnad kattuvad

Jahimehed tunnevad peensusteni oma piirkonna loodust. Eestis on 328 jahipiirkonda ja iga piirkonna jahimehed teavad nende kohta pisemaidki nüansse. Eriti tähtis on see kadunud isikuid otsides, kus jahimehed osalevad koos politsei ja Kaitseliiduga. Mõni aasta tagasi leidis just jahimees üles Pärnumaa metsa eksinud lapse, sarnaseid näiteid on teisigi.

„Koha- ja maastikutundmine võib paljudel juhtudel saada määravaks. Olgu siis tegu kadunud inimese otsimise, looduskatastroofi või isegi vajadusega riiki sissetungijate eest kaitsta. Võib tunduda pisiasjana, aga kui on vaja kiirelt ja eksimatult tegutseda, pole sugugi vähetähtis teada, kus on purded, kus koolmekohad, kus mahakukkunud puu, mida saab külma vett vältides jõe ületamiseks kasutada.

Loe edasi Maa Elust.