Jahimehed aitavad hundiuuringuks proove koguda

Jahimehed aitavad hundiuuringuks proove koguda

650
Foto: Flickr

Jahimehed osalevad Keskkonnaagentuuri algatatud projektis, kus on DNA-abil võimalik välja selgitada huntide täpsem arvukus.

Selleks, et hinnata, kui palju on meie metsades hunte tegelikult, on tarvis kasutada senisest täpsemaid teaduspõhiseid loendusmeetodeid. Keskkonnaagentuuri juhitava ELME projekti raames on alustatud katsega teha geneetilise uuringu abil kindlaks Eesti hundipopulatsiooni suurus.

2018.–2019. aastal toimuva uuringu käigus eraldatakse DNA ning tuvastatakse isendid ja loomade sugu nii kütitud huntide koeproovidest kui ka väljaheiteproovidest. Lisaks analüüsitakse huntide murtud lammastelt kogutud süljeproove. Koerte ja hübriidide välistamiseks kasutatakse koerte vereproove.


Peamise analüüsimaterjalina võetakse väljaheiteid. Väljaheiteid koguvad jahimehed ja vabatahtlikud märtsi lõpuni. Mida rohkem saame erinevate huntide väljaheiteid, seda suurema tõenäosusega suudame välja selgitada populatsiooni tegeliku suuruse.

Proovide kogumiseks saab unikaalse märgistusega kogumiskotte ja juhiseid koordinaatoritelt või proovide kogumiskohtadest, sh EJSist (Andres Lillemäe käest). Kogutud proovid palume taas toimetada koordinaatoritele või kogumiskohtadesse. Kogumiskohtade koordinaatorite kontaktid on leitavad SIIT.

Proovide kogumisel ja säilitamisel palume kindlasti järgida juhendit. Juhendis kirjeldatakse, kuidas ära tunda hundi värske väljaheide (ekskrementides laguneb DNA väga kiiresti, mõne päevaga), kuidas seda ohutult koguda, proov sildistada, kuidas seda säilitada ja kuhu see toimetada.

Proovide kogumiseks saab unikaalse märgistusega kogumiskotte ja juhiseid koordinaatoritelt või proovide kogumiskohtadest. Kogutud proovid palume taas toimetada koordinaatoritele või kogumiskohtadesse.

Piisavalt täpse loendustulemuse saamiseks tuleks koguda asurkonna oletatava suurusega võrreldes umbes kolm korda rohkem proove analüüsimiseks. Kuivõrd hundi oletatav arvukus Eestis koos poegadega on 250, tuleks proove koguda umbes 750.

Uuring on esialgu kavandatud umbes aasta vältava prooviprojektina. Olenevalt tulemustest, mis selguvad 2019. aasta lõpus, on tulevikus võimalik välja töötada hundi DNA-l põhinev püsiseire ja vabatahtlike süstemaatiliselt korraldatud seire. Mõeldav on ka kogutud ekskremendid edasi anda hundi toitumisuuringu tegemise huvilistele. Peamine on aga see, et teaduspõhiselt välja selgitatud arvukuse alusel saab targemini planeerida hundi kaitset ja ohjamist.

Uuringus löövad kaasa Eesti Jahimeeste Selts, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium.

Koordinaatoritelt ja kogumiskohtade kontaktisikutelt on oodatud järgmine abi:

  • võtta vastu inimeste kõnesid, kes tahavad väljaheiteid tuua või koguda;
  • anda juhiseid alates vajadusel sellest, kuidas proovimaterjali koguda ja kuidas hoiustada (võtta koordinaadid, esimesel võimalusel sügavkülma jne);
  • kogumiskottide jagamine;
  • leppida vabatahtlikuga kokku proovimaterjalide vastuvõtmise aeg ja koht või suunata lähimasse sügavkülmikuga kogumispunkti;
  • proovi vastuvõtmisel kontrollimine, kas kõik vajalikud väljad etiketil ja ankeedil on täidetud;
  • proovide nõuetekohane hoiustamine (sügavkülmas) enne KAURile üleandmist ja KAURile üleandmise (sh transpordi, mille käigus ei tohi proovid üles sulada) kokkuleppimine.