Jahimeeste laiendatud ümarlaud maaomanikega

Jahimeeste laiendatud ümarlaud maaomanikega

374
Foto: EJS

29. oktoobril toimus EJS-i ja maaomanike esindusorganisatsioonide ümarlaud. Arutati, kuidas minna vastu aastale 2023, mil lõppevad enamikel jahiseltsidel kasutusõiguse lepingud.

EJS-i presidendi Margus Puusti sõnul on ümarlaud maaomanikega hea praktika, mida soovitakse jätkata. „Oleme ümarlauas üheskoos jõudnud mitmete lahendusteni, mis tänaseks on saanud ka seaduse jõu,“ ütles Puust. „Nimetagem siin metskitse- ja hirvejahi aegade pikendamist ning koostööd koprajahi osas,“ lisas ta.

Ümarlaual osalesid lisaks EJS-i esindajatele Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi, Erametsaliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate liidu ja Eesti Talupidajate keskliidu esindajad. Esmalt toimus tutvustusring ning seejärel said järjest sõna kõik osalejad. Pärast sõnavõtte toimus arutelu.

Põhiline teema oli, kas pikendada kasutusõiguse lubasid või kasutada nn nullvarianti, mis annaks võimalused jahimaade kasutusõiguse osas ka teistele. Eelisõigus oleks sellel, kellel on rohkem lepinguid. Arvamusi oli erinevaid. Millega aga kõik nõustusid oli see, et jahiseltside koostöö peaks maaomanikega olema väga hea. Kohati aga see nii ei ole ja mitmete osalejate arvamisel jahiseadus pole selles osas mõjus olnud. Samuti arvati, et RMK leping võiks olla üks näidistest. Selle plussiks peeti kopraküsimuse regulatsiooni, mis on piirkonniti väga oluline ja terav. Samas märkisid põllumeeste esindajad, et nende initsiatiivil on koostamisel näidisleping, mida võiks koos soovitada maaomanikele ja jahiseltsidele.

Arutati ka eriti suurte jahipiirkondade jätkusuutlikust.

Koos otsustati, et oodatakse riigilt menetluse osas infot. Samas peeti äärmiselt oluliseks, et jahiseltsidel oleks eramaadest lepingutega kaetud üle poole pindalast.