Jahimeeste ja maaomanike ümarlauas arutati hirvejahi muutmist

Jahimeeste ja maaomanike ümarlauas arutati hirvejahi muutmist

285
Foto: EJS

17. oktoobril toimus jahimeeste ja maaomanike esindusorganisatsioonide ümarlaud. Arutati punahirve ohjamist suurenenud kahjustuste tingimustes Saaremaal.

Erametsaliit oli eelnevalt teinud Keskkonnaministeeriumile ettepaneku muuta punahirve jahitähtaegu. Arutati seda, kuidas saaks Saaremaal küttida senisest rohkem hirvi. Sellel hooajal tuleks küttida 1700 isendit. Selline oli ka jahindusnõukogus kokkulepitu. Kuulati ära Saarte Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Ive Kuninga ettekanne olukorrast, millest tuli välja nii mõndagi huvitavat. Selgus ka see, et saarlased on oma küttimismahud hirve osas eelnevatel aastatel täitnud.

Ümarlauas said sõna kõik esindajad ja seisukohad olid äärmiselt erinevad ja vastuolulised. Alates sellest, et jahiseadus tuleb ümber vaadata, hirv kuulutada väikeulukiks kuni selleni, et hetkeseis on hea ja midagi pole vaja muuta.


Kõik kohalviibijad said aru, et edasi saab minna vaid kompromissidega. Arutelu oli pikk ja raske, aga samas konstruktiivne. Päeva lõpuks lepiti kokku, et jahitähtaega võiks pikendada hirvevasikale ja hirvelehmale ning alustada jahti 15. augustist. Hirvepullile võiks jahti pikendada 15. veebruarini.

Nii nagu metskitsejahilgi, on pikendamisel eelkõige tegemist võimalusega küttida kahjustuskohtades senisest pikemalt. See ei ole kohustus, alati on soovitatav etteantud ja kokkulepitud küttimismaht õigel aja täita. Otsustati ka seda, et kahjustuste teemaga peab edasi minema.

Ümarlauas olid kohal Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Saaremaa Põllumeeste Liidu, Saaremaa Jahindusnõukogu, Saarte Jahimeeste Seltsi, Keskkonnaministeeriumi, Eesti Erametsaliidu, Eesti Maaülikooli, Leluselja Jahiseltsi, Keskkonnaagentuuri, Eesti Talupidajate Keskliidu ja Jahimeeste seltsi esindajad. Ümarlauda juhtis EJSi president Margus Puust. Kokku osales arutelus üle paarikümne inimese.