Jahimees on ulukite kaitsja ja abistaja

Jahimees on ulukite kaitsja ja abistaja

3036
2002. aastal päästsid Pärnumaa Rahnoja jahimehed Soomaal laukasse vajunud põdrapulli. Fotod: Tiina Korts

Tänapäeva jahimeest tuntakse kui ulukite arvukuse reguleerijat. Jahimehed on ennast määratlenud ka kui looduskaitse praktilise poole esindajaid, aga väga palju pole kõneletud jahimeestest kui hätta sattunud ulukite abistajatest.

Praktiliselt igal jahiseltsil on ette tulnud olukordi, kus nende poole on pöördunud inimesed palvega aidata hätta sattunud ulukeid. Pöördumine jahimeeste poole on loomulik, seda sellepärast, et jahimeestel on oskused ja kogemused kuidas metsloomadega suhelda.

Jahipidamine ei ole ainult uluki küttimine. Selleks, et ulukeid küttida, tuleb neid eelkõige kaitsta, vajadusel lisasööta ning tunda hästi nende bioloogiat ja käitumist.

19. novembril saime meedia kaudu teada, et Elva vallas Koopsi külas Rannu Mõisa virtsahoidlas sattus hunt hätta.

Sealse piimafarmi karjak pöördus kohaliku jahimehe Harri Salu poole palvega aidata hätta sattunud looma. Jahimees läks hetkegi kahtlemata appi, võttes esiti päästmiseks kaasa redeli. Kuna hunt oli paanika seisundis juba kaugemale liikunud, siis tuli appi kutsuda kohalikust jahiseltsist veel mehi, kes võtsid ühendust Päästeametiga, kust organiseeriti päästepaat.

Paati istusid Harri Salu ja päästeametnik Andri Kirs. Sõiduvahendit juhiti virtsahoidlast üle veetud köite abil. Harri Salu sõnul oli hunt päästmisel rahulik. Pärast hundi paati vinnamist ronis päästeametnik „kaldale“ ja tõmbas koos teiste abilistega paadi koos hundi ja jahimehega kuivale maale. Hunt paigutati autosse ja sõidutati keskkonnaagentuuri töötajatega Tartusse ülevaatusele.

Hundi päästnud jahimehelt küsiti, et kuna käib jahihooaeg, miks seda hunti ei kütitud. Salu sõnul ei tulnud sellist mõtet pähegi küttida hätta sattunud looma, kuna see on vastuolus nii seaduse, eesti jahinduse hea tavaga ja jahimehe olemusega.

Jahipidamise puhul ongi tegemist nn ausa mänguga (fair play), kus nii kütil kui kütitaval peaksid olema võrdsed võimalused. Jahipidamisel peab seda põhimõtet alati silmas pidama.

Ka varasemalt on jahimehed hätta sattunud loomi aidanud, näiteks: