EJ3/2016: Jahikoerte erinäitus Säreveres

EJ3/2016: Jahikoerte erinäitus Säreveres

1938
Fotod: Jaanus Vaiksoo

TEKST JA FOTOD JAANUS VAIKSOO

 14. mail korraldas Eesti Jahikoerte Tõuühing Järvamaal Säreveres jahikoerte sertifikaadiõigusega erinäituse.

Eesti jahimees hindab üha enam head jahikoera. Need, kes on kord koera võtnud, ei kujuta jahipidamist ilma neljajalgse sõbrata enam ettegi. Näitusele oli välja tulnud rõõmustavalt palju erinevaid koeratõuge, mis annab samuti tunnistust jahipidamisviiside mitmekesisusest ja levikust. Näitusel osales 325 koera 50 tõust. Jahikoerte näitust kommenteerivad jahikoerte tõuühingu esimees Tõnu Väli ja näituse administraator Aili Pärtel.

Olete osalenud mitme näituse korraldamisel. Milline on pilt Eesti jahikoerte maastikul?

Aili Pärtel: Rõõmustav, et jahikoerte erinäitusel käivate koerte arv on suurenenud. Koeraomanikud väärtustavad peale heade jahiomaduste järjest enam ka tõuomast välimikku, sest tõuline välimik on seotud koera võimekusega metsas.

Tõnu Väli: Mul on hea meel, et jahikoerte tõuühingu korraldatud jahikoerte erinäitus on koerainimeste seas populaarne, mida on näha näitusel osalevate koerte arvu vaadates. Olen ise viimased kümme aastat jälginud jahikoerte erinäitusi Eestis ja minu tähelepanekud on järgmised: jahikoeraomanikke tuleb rohkem teavitada näitusel käimise vajalikkusest, et ekspert saaks anda koerale hinnangu tema tõulisuse ja välimiku omaduste kohta. Äärmiselt olulised on jahikoera puhul ka tõuomased töökatsed, et välja selgitada jahiinstinktid.

Mis hakkas näitusel silma, millele peaksid koeraomanikud rohkem tähelepanu pöörama?

Tõnu Väli: Minu soovitus oleks jahimeestele, kes tahavad soetada endale jahikoera: koer tuleks valida sealt pesakonnast, kus tema esivanematega käiakse jahil. Lisaks peavad kutsikatel olema Eestis kehtivad paberid (FCI tõutunnistus) ja kutsika esivanematel tõule omased töökatsed nendele ulukitele või jahilindudele, kellele te tahate oma tulevase jahisõbraga jahti pidada, ja ka vähemalt väga hea näitusehinne.

Aili Pärtel: Jahikoertel on vahel puudu sotsialiseerimisest ja tõugude parimate lõppvõistlustel oleks soovinud näha rohkem väljavalitud tõugude kaunimaid koeri, kelle omanikeks jahimehed.

Tõnu Väli: Kokkuvõttes annavad head jahiomadused ja tõule omane välimus tubli jahisõbra, kellega käia metsas ja keda on võimalik tulevikus kasutada aretuses, et häid jahikoeri oleks meie metsades rohkem.

Traditsiooniline küsimus: mis seisus on Eesti hagija projekt? Näitusel Soome hagijaga olnud noor jahimees ütles, et Eesti hagijat ei õnnestunud tal osta, ehkki oleks soovinud.

Aili Pärtel: Eesti hagija projektiga tegeletakse. Kõige enam on vaja väljastpoolt Eestit värsket verd aretuseks sisse tuua. Oluline on säilitada Eesti hagija head jahiomadused ja ka tööks vajalik välimik. Eesti hagijas on viimasel ajal tõepoolest populaarsemaks muutunud ja see teeb rõõmu. Noorjahimehed peavad arvestama, et jahikoerte pesakondi ei tehta emotsiooni ajel, vaid ikka planeerides ja aretuseks sobivaid koeri hoolikalt valides. Kui on kutsikasoov, siis tasub võtta kasvatajatega ühendust ja uurida, millal on pesakonnad plaanis.

Fotod EJSi fotoalbumis

Fotode allkirjad

IMG_5727: Vääna jahimees Mait Reits oli näitusel aastase Soome hagija Riesaga. Koer on hakanud kenasti tööle. Esimest korda tegi hääle lahti neljakuusena koos vana koeraga rebast ajades. Riesa esimese jahihooaja saak on kaks rebast. Mait käib koeraga jahil kindlasti kord või paar nädalas. Vääna jahimaadel on hagija peamine jahiuluk rebane.

IMG_5739: Vene hagijas Vtorra peab jahti Padise jahiseltsi maadel. Peremehe Vladimir Kozõrevi sõnul hakkas koer tööle kuuekuusena. Aastase Vtorra jahisaak oli sel talvel kuus jänest.

IMG_5708: Saksa lühikarvaline linnukoer Jäljekütt Niki on oma peremehe Kerdo Torni (Pärnumaa) esimene jahikoer. Kerdole meeldib linnujaht – pardi- ja metskurvitsajaht – ja siin on Saksa linnukoer asendamatu jahikaaslane. Koeral on väga tugevad linnujahi instinktid. Kui sellele liitub veel korralik treening, on jahipidamine nii jahimehele kui ka koerale puhas rõõm.

IMG_5745: Lääne-Siberi laikad: Eesti kahekordse meistri Voltase (omanik Tõnu Väli) ja Tessi (omanik Olev Kuusk Arukuuse kennelist) järeltulijad.

IMG_5778: Marju Ojaste on foksterjereid kasvatanud 31 aastat, see on olnud pikk ja edukas aretustöö. Ta on püüdnud foksides säilitada jahiinstinkti, ehkki enamikus riikides pole foksterjer enam jahikoer (v.a näiteks Venemaal ja Saksamaal). Marju Ojaste on üles kasvatanud ligi 200 koera. Pildil olev Konkurendi Lucky Chance’s Cainoscar on 15-kuune Balti juunior tšempion.

 IMG_5791: Tartumaa Saverna jahtkonna jahimees Maido Kartau soetas endale selle toreda Iiri terjeri Pootsmani just huvist terjerite vastu ja soovist pidada põdra- ning metsseajahti, milleks Iiri terjer pidi hästi sobima.




JAGA