Ilmus Eesti Jahimees 1/2019

Ilmus Eesti Jahimees 1/2019

487

Ajakirja Eesti Jahimees esimese numbri kaanelugu on traditsiooniliselt pühendatud aasta linnule – öösorrile.

2019. aastast täiendati relvaseadust oluliste muudatustega, mis käsitlevad ka tulirelvaomanikest jahipidajaid. Nt lisandus senini kehtinud reeglitele võimalus hoida oma relva kuni kahel aadressil ajutises hoiukohas, mis on eelnevalt politseiga kooskõlastatud. Täpsema ülevaate annab ajakirjas Siseministeeriumi nõunik Sven Põierpaas.

Kuna EJSi juhatus on selle aasta teemana fookusesse võtnud jahiohutuse, saab nii sellest kui ka järgmistest numbritest lugeda jahiohutuse kohta. Esimeses numbris kirjutas Keskkonnainspektsiooni peainspektor Liivi Plumer ohutusnõuete järgimisest jahipidamises ning oma jahiõnnetuse õppetunnist rääkis naiskütt Maria Põhako.




Selles numbris saab lugeda ka lähemalt vibujahist. Eestis on vibujahti lubatud pidada alates 2013. aastast, mis tähendab, et juba viis aastat on väikeulukitele jahti peetud. Eesti Jahimehele rääkisid oma tegemistest Tartu vibuentusiastid.

Samuti tuleb juttu taas pliikuulidest, aga ka püüniraudadest, jahipäeviku pidamisest jpm. Lugeda saab ka teada-tuntud jahimeestest – Kaarel Rohust ja Tiit Karbist, kes mõlemad tähistavad sel aastal suurt juubelit.  

 

SISUKORD

6 Juhatuse koosolek ja hirvejaht Saaremaal
16 Jahipidamine riigimaadel
17 Relvaseaduse muudatused
18 Tegevjuhi vastuvõtt EJSi sünnipäeval
20 Öösorr on aasta lind 2018
24 Ohutu jahipidamine oleneb eeskätt jahimehest
26 Minu jahiõnnetuse õppetunnid
28 Viis aastat vibujahti
32 Kaarel Roht – pool sajandit Eesti jahinduses
37 Jahipäevik – miks mitte?
40 Jahikoer 
42 Tiit Karp – sündinud jahimeheks
54 Jahimehe köök
56 Kas vaskkuulid on ohtikumad kui pliikuulid?
59 Ohutusest conibear-tüüpi püünisraudade kasutamisel
60 Need ilusad vanad müüdid ehk enne ja nüüd
66 Kunstnik Issaak Levitan jahimehena
70 Ainet mõtisklusteks ehk Kiskja koduaaias