Ilmastikuolud soodustasid hundi küttimist

Ilmastikuolud soodustasid hundi küttimist

2231
Foto: Flickr

18. detsembri seisuga on Eestimaal kütitud 25 hunti, kellest enamik kütiti möödunud nädalal. Küttimismahuks määrati 73 isendit.

“Eelmisel nädalal aitas hundijahi õnnestumisele kaasa lumekatte olemasolu, mis võimaldas traditsioonilist jahipidamist,” selgitas EJSi tegevjuht Tõnis Korts.

Möödunud nädalal avasid hundijahihooaja Põlva-, Rapla-, Tartu- ja Võrumaa jahimehed. Kokku kütiti nädalaga 18 hunti. Seni on hundijaht avamata veel Harju-, Hiiu-, Pärnu- ja Valgamaal. Lisaks on Eesti Jahimeeste Seltsile teada antud nelja hundi hukkumisest liikluses.

Lisaks on sel hooajal tabatud juba teadaolevalt 5 kärntõves hunti. Kütitud isendite seast on kärntõve leitud nii Viljandi-, Lääne-Viru- kui ka Järvamaalt. Kärntõbi on huntide puhul järjest suuremaks probleemiks. Kui aastatel 2011–2015 võis kärntõve levikus hundi populatsioonis märgata tsüklilisust, siis 2016. aastast on see olnud kõrge. Ligi 30% kütitud huntidest olid kärntõve tunnustega, mis on läbi aastate kõige kõrgem näitaja.

Lisaks on varasemalt, väljaspool jahiaega andnud riik kahjustuste vältimise eesmärgil jahimeestele 6 eriluba hundi küttimiseks. Kaks neist väljastati 27. juulil Saaremaa jahimeestele, mille tulemusel kütiti üks hunt. Neli eriluba said aga 5. septembril Raplamaa Palamulla jahipiirkonna jahimehed, kes jõudsid küttida kaks hunti. Erilubade alusel küttimine on sellel hooajal lõppenud, ent eriloaga kütitud isendeid jahihooajaks kehtestatud küttimismahust maha ei arvata.

Sel aastal on hundi tekitatud kahjustuste hulk olnud eelnevatest aastatest suurem, mis aga maakondade lõikes on väga erinev. Oktoobri alguse seisuga oli hundi murtud lambaid viimase nelja aasta lõikes enim Rapla-, Saare- ja Võrumaal, mõningased kahjustused olid Lääne-Viru- ja Põlvamaal, ent kahjustused puudusid sootuks Ida-Viru-, Jõgeva- ja Läänemaal.

Hundijahihooaeg algas 1. novembril ja kestab veebruari lõpuni.

Tabel: Keskkonnaamet