Hundikutsikad nõuavad aina suuremat kõhutäit

Hundikutsikad nõuavad aina suuremat kõhutäit

1324
Foto: Ott Maasikas/Flickr

Kohe on käes aeg, mil uudistest loeme ja kuuleme huntide sagenenud rüüsteretkedest lammaste juurde, ja üldlevinud on arvamus, et hilissuvel võtavad vanad hundid kutsikad sappa, et neile lammaste peal murdmist õpetada.

Tegelikult on hundikutsikad veel tükk aega pesas ja teevad lühikesi käike ümbruskonnas, kirjutab Maaelu. Küll aga tahavad kasvavad noorukid järjest toekamat kõhutäidet ja nii peavadki vanemad neile rohkem sööki ette tooma. Kuna hunt on tark loom, siis saagi valib ta sellise, mida lihtsama vaevaga kätte saab, seletab hundikahjude hindamisega tegelev Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Hundil sünnib enamasti kolm kuni seitse kutsikat. Vähem on kutsikaid nooremal loomal ja kehv aasta mõjutab samuti. Kogenud vanemal võib olla seitse kuni kaheksa kutsikat. Kindlasti ei kasva kõik kutsikad täisealisteks, hea on, kui järgmisel kevadel on neist elus üks-kaks.

Ehkki arvatakse, et augusti teisest poolest võtavad hundid kutsikad jahiretkele kaasa, ei ole see hundiuurijate hinnangul nii. „Selleaastased kutsikad ei hakka vanematega jahil käima enne hilissügist,“ ütleb Talvi. „See arvamus, et augusti pimedatel öödel, mil murdmised sagenevad, hakkavad kutsikad murdmas käima, on kindlasti vale. Kutsikad püsivad veel pesakohas.“

Toitu toovad neile vanemad. Nad murravad saaklooma, söövad seda murdmiskohal nii palju, kui jaksavad ja aega on, ning oksendavad toidu pesitsuskohas kutsikatele.

„Hunt on karjaloom ja karjas domineerib alfapaar – alfaemane ja -isane. Lisaks on karjas eelmise ja üle-eelmise aasta noori, kes osalevad jahil ja territooriumi kontrollimisel, kuid ei sigi,“ seletab Talvi.

Loe lähemalt Maaelust.