Hundid pidasid verepulma

Hundid pidasid verepulma

4119
Foto: Flickr

28. augusti hommikul umbes poole üheksa ajal läks väikeettevõtjast lambakasvataja Sergo Sokolov õue nagu ikka, et villakandjad üle vaadata.

Kõigepealt jäi mehele silma lauda ees pikali olev lammas. Esimene mõte: vana lammas, äkki on tervisega midagi juhtunud. Aga looma punane kõrialune tegi kiiresti olukorra selgeks. Seejärel jalutas mees natuke eemal olevale heinamaale ja seal avanes juba sootuks õõvastav vaatepilt, kirjutab Virumaa Teataja.

Heinamaa oli täis surnud lambaid. Kokku luges lambakasvataja kaheksa korjust, nende hulgas kahe kuni aastase talle omad, mis võsavillemid olid luudeni puhtaks söönud. Jälgede järgi võis öelda, et Rakverele üpris lähedal asuvas Kloodi külas tegutses kaks suuremat hunti ja ka väiksemaid. Täiskasvanud lammaste peal õpetati kutsikatele ilmselt murdmist ning talled jäeti magusroaks söömiseks.

Kloodi küla paikneb Rakvere vallas, naabruses asuvad Paatna ja Veltsi ning Rakveregi pole kaugel. Lähima Circle K kütusejaamani jääb neli kilomeetrit. Seega tegutses umbes viieliikmeline võsavillemite kari inimasustuse vahetus läheduses. 

Sokolovi sõnul on väga oluline, et seesugused juhtumid jõuaksid avalikkuse ette ega tekiks muljet, et hundid loomakasvatajatele kahju ei tekita. Nädalavahetusel hakkab lambakasvataja loomi üle lugema. Praegu pole selge, kui palju lambaid on 140-pealisest karjast alles jäänud, sest ei saa välistada ka seda, et hundid vedasid osa lambaid metsa.

Kullaaru jahtkonna vanem Aivo Mogilnõi sõnul ongi sageli inimestel mulje, et kõik on hästi, karud ja hundid midagi paha ei tee ja las nad elavad metsas, jahimehi seevastu kujutatakse ühiskonnas üsna negatiivsete tegelastena. “Tegelikult,” ütles jahimees, “tuleks kõik seesugused juhtumid kirja panna ja avalikuks teha, isegi kui loomakasvataja kompensatsiooni ei saa.” Hundijahi hooaeg algab novembrist ning mõne eriloa saamine hundi küttimiseks on jahimehe sõnul üsna keeruline ja pikk protsess.

Loe lähemalt Virumaa Teatajast.