Hundi salaküttimine muutub kriminaalkuriteoks

Hundi salaküttimine muutub kriminaalkuriteoks

3305
Foto: Pixabay

Keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar kinnitas suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskava aastateks 2018–2021, mis peab hädavajalikuks muuta hundi salaküttimine kriminaalkuriteoks.

Keskkonnaagentuuri elusloodusosakonna peaspetsialist Peep Männil ütles Saarte Häälele, et kui seni algatati kriminaalasi ainult karu ebaseadusliku küttimise korral, siis edaspidi algatatakse kriminaalasi ka hundi ja ilvese loata küttimise eest. Loata on lubatud lasta vaid marutõvele viitava käitumisega suurkiskjat, mispeale tuleb sellest aga kohe teavitada veterinaarametnikku.

Suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskava koostajate sõnul arvestati seni kiskja salaküttimise puhul keskkonnakahju pigem looma turuväärtuse, mitte aga tema arvukuse, ökoloogilise rolli või kaitsestaatuse põhjal. Samas on väikese arvukusega liikide puhul iga üksiku indiviidi tähtsus ökosüsteemis märgatavalt suurem kui suure arvukusega liikide puhul.

Ehkki hundi ja ilvese puhul võib täheldada ebaseadusliku küttimise suurenemist, on salaküttimise juhtumeid avastatud vähe ning need vähesedki ei ole menetlusprotseduuride keerukuse ja potentsiaalsete karistuste ebaproportsionaalsuse tõttu lahendusteni jõudnud. Seetõttu peab tegevuskava vajalikuks viia karu, ilvese ja hundi ebaseadusliku hukkamisega seotud keskkonnakahju määra tasemele, mis annab aluse vastava teo kahtluse korral kriminaalmenetluse algatamiseks.

Võhma jahiseltsi juhatuse esimees Toivo Lõhmus ütles, et kriminaalasja algatamine loata küttimise eest on ikka väga range karistus. “Kui mul tuleb kärnas hunt õue, kas ka sel juhul ei tohi ma teda ilma loata lasta?” küsis Lõhmus.

Loe lähemalt Saarte Häälest.