Hollandis toimus jahinduse ja looduskaitse konverents

Hollandis toimus jahinduse ja looduskaitse konverents

172
Fotod: EJS


10. aprillil toimus Hollandis Amsterdamis FACE konverents „Jahinduse väljakutsed seoses ürgse looduse ja selle kaitsega“.

Euroopa katusorganisatsiooni FACE liikmed ning partnerid arutlesid koosolekul aktuaaalsete jahindusteemade üle. Pliimoona kasutusest ja selle tuleviku perspektiividest rääkis ülemaailmse märgalasid ja veelinde ühendava ogranisatiooni WWT esindaja Ruth Cromie ning Euroopa laskemoona tootjate ühenduse esindaja Pietro Fiocci.

Cromie sõnul on pliimoona kasutamine jahimeeste endi kätes ning see oleneb vaatepunktist, kuidas seda nähakse tulevikus jätkusuutliku jahipidamise võtmena. Osad Euroopa riigid on selle kasutamise juba keelustanud. Tema arvates oleks see nii inimestele tervislikum kui keskkonnasäästlikum.

Fiocci seevastu ei pooldanud keelustamist ja soovis, et põhjalikult alternatiive analüüsitaks ja ei lähtutaks emotsioonidest.

Konverentsil räägiti ka huntide majandamisest. Sel teemal tegid ettekande suurulukite initsiatiivgrupp IUCN-LCIE esindaja dr John Linell ja Euroopa Komisjoni esindaja Marco Cipriani. EL-i statistikast selgus, et Euroopas hukkub 21 000 lammast aastas ning 92% juhtumitest on olnud huntide kätetöö. Enamik kahjustusi tehti sealjuures Norras ja Soomes.

FACE Baltimaade asepresident Linda Dobrovska tõi välja, et huntide majandamisel oleks meil vaja leida tasakaalu, et hunt oleks söönud ja lambad terved. Tema sõnul tuleb kooseksisteerimise osas ette kindel piir, mida ei tohiks ületada. Inimesed üritavad kohaneda, aga oluline on tõsta ka nende teadlikkust, et meil on võimalik koos eksisteerida, nii et loodus on kaitstud.

Samuti räägiti sigade Aafrika katku tõrjest. Sel teemal rääkis Euroopa Komisjoni esindaja Zilvinas Ilevicius ja Euroopa põllumajandusorganisatsioonide komitee COPA-COPEGA esindaja Koen van Weelden. Komisjoni esindaja tõi näiteks Tšehhi, kes on veebruarist kuulutatud katkuvabaks ning ütles, et seakatku on võimalik tõrjuda.

Rahvusvahelise looduskaitseorganisatsiooni Birdlife esindaja Ariel Brunner ja Hollandi linnurände ja demograafia keskuse esindaja Henk van der Jeugd arutlesid aga rändlindude jätkusuutliku majandamise üle.

Juttu tuli ka jahinduse propageerimisest Euroopa Liidu institutsioonides. Paneeldiskussioonis osalesid IUCN-SUME esindaja professor Robert Kenward, Euroopa Parlamendii liige Karl-Heinz Florenz ja Hollandi jahimeeste organisatsiooni esindaja dr Laurens Hoedemaker. Hoedemaker tõi näiteid, kuidas jahimehed on meedia ja kommunikatsioonikampaaniatega suutnud kogukonnas teha head teavitustööd ning juurde võita poolehoidjaid nii poliitikute kui kogukonna seas.

Eestist osalevad konverentsil EJSi tegevjuht Tõnis Korts, ajakirja Eesti Jahimees peatoimetaja Jaanus Vaiksoo ja EJSi pressiesindaja-toimetaja Andra Hamburg. EJSi osalemist konverentsil toetab Keskkonnainvesteeringute keskus.






SHARE