Hanekahjude leevendamiseks käivitatakse heidutusjahi pilootprojekt

Hanekahjude leevendamiseks käivitatakse heidutusjahi pilootprojekt

321
Haneliste kevadisel heidutusjahi ümarlaual Keskkonnaministeeriumis osalesid  erinevate huvigruppide ja ametkondade esindajad. Foto: EJS

30. jaanuaril tutvustasid Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet plaani, mille kohaselt algatatakse haneliste kaitseks ja ohjamiseks kava koostamine.

Muuhulgas on tervikpildi saamiseks vaja läbi viia pilootprojekt, millega hakatakse kevadel valitud aladel uurima ka hanelistele heidutusjahi otstarbekust.

„Väljaspool jahiaega küttimine on kahtlemata kõige karmim lahendus, kuid selle katsetamine ja mõju uurimine ON vajalik olukorras, kus muud lahendused enam ei aita,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. „Põllumehed nii Ida-Virumaalt, Tartu- kui Jõgevamaalt on läbi proovinud juba kõik n-ö. pehmed meetodid, mis on toiminud kui hane selga vesi. Nende mure on tõsine ning siin tulebki sekkuda, et leida tasakaalustatud kooseksisteerimine.“


Kõik osalenud tunnistasid, et hanede suurenev arvukus on probleem. Selleks, et seda lahendama asuda, käivitataksegi laiapõhjalise kava koostamine. Kaitse- ja ohjamiskava koostamise käigus uuritakse erinevaid võimalusi, kuidas põllumeestele peavalu valmistanud hanelisi ohjata nii, et nad samas ka kaitstud oleksid.

Eestis peatuvate haneliste arvukus ja nende poolt tekitatud põllumajanduslikud kahjud on viimaste aastate jooksul oluliselt suurenenud. Seetõttu on keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet arutanud teiste osapooltega – maaomanike, jahimeeste, ornitoloogidega – lahendusi juba mõnda aega.

Ka tänasel kohtumisel oldi ühel meelel ses osas, et probleem on tõsine ja arvukuse (ning sellega ka kahjustuste arv) on kasvamas. Kevadise heidutusjahi osas jäid skeptiliseks Eesti Ornitoloogiaühingu esindajad, kes pilootprojektiga kavandatud kevadise heidutusjahi mõju uuringut ei toeta, kuna teiste heidutusmeetmete mõju on analüüsimata.

Pilootprojekti hakkab vedama Keskkonnaamet. Heidutusjahti lubatakse projekti korras pidada Jõgevamaal ja Tartumaal ajavahemikus 15.03 – 15.05 ning kokku kolmele liigile – rabahani, suur lauk-hani ja valgepõsk-lagle. Alad on valitud selle järgi, kus on põllukahjud viimasel ajal märgatavalt suurenenud. Kaalutakse võimalust laiendada uuringuala ka Ida-Virumaale.

Heidutusjahil on ka piirangud – limiidid seatakse nii kütitud isendite kui põllumassiivide lõikes. Selleks et saaks seirata ja hinnata projekti mõjusust, valitakse projektis osalema mõnikümmend põldu.

Heidutusjahi analüüs on osa haneliste kaitse- ja ohjamiskavast, mis valmib kahe aasta pärast. Kava käsitleb haneliste populatsioonide elujõulisust ja selle hindamiseks vajalike seiremetoodikate täiendamist, kaitse- ja ohjamismeetmete järeldusi, erinevate heidutusviiside mõjusust,  rannaniitude ja kompensatsioonialade vajaduse hinnangut ja muud taolist.

Tänasel arutelul olid lisaks Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti esindajatele ka Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaagentuur, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Ida-Virumaa Talupidajate Liit, Eestimaa Talupidajate Keskliit.