Hallhülge küttimismaht jääb tänavu samale tasemele

Hallhülge küttimismaht jääb tänavu samale tasemele

2383
Foto: Ott Maasikas/Flickr

Keskkonnaamet kehtestas uueks jahihooajaks hallhülge küttimise piirmahuks 45 isendit.

Lõppenud 2016/2017 jahihooajal oli küttimahuks 42 hallhüljest, ent kokku lasti 9 isendit. Arvestades tagasihoidlikku küttimishuvi kahel eelmisel aastal ei pea Keskkonnaagentuur oma ettepanekus vajalikuks seda põhimõtet 2017. aastal muuta.

Hallhülge küttimismahuks määrati uueks jahiaastaks Harju- ja Läänemaale 5, Hiiumaale 4, Ida-Virumaale 3, Lääne-Virumaale 4, Pärnumaale ja Saaremaa lõunarannikule (Liivi laht) 25 ning Saaremaa põhja- ja läänerannikule 4 isendit.


Eelmisel aastal loendati hallhülgeid nende lesilates 4508 isendit. Arvestades loendatud isendite hulka, kalandusele tekitatud kahjude levikut ning möödunud jahihooaja küttimise piirkondlikku jaotust, jaotab Keskkonnaagentuur küttimismahu järgmiselt:

  • Liivi laht (piirkond 1): 25 isendit,
  • saarte põhja- ja läänerannik (piirkond 2): 8 isendit,
  • Soome laht (piirkond 3): 12 isendit.

Lähtudes ulukiseire aruandest on hallhülge arvukus nii Eesti vetes kui ka kogu Läänemeres olnud pikemat aega tõusutrendis, kuid 2016. aasta lennuloendusel loendati Eesti territooriumil kevadsuvel lesilates karvavahetusel olevaid hallhülgeid kokku 4508, mis on rohkem kui 2015. aastal (4237 isendit), kuid siiski vähem kui kahel varasemal aastal.

Lõppenud aasta ulukiseire aruandes on välja toodud, et hallhülge arvukus Eestis on kasvanud kiirusega 6-8% aastas. Hallhülge kaitse tegevuskavas on kokku lepitud, et hülgejahi esimestel aastatel määratakse kvoot (küttimismaht) kuni 1% loendatud isenditest. Kuigi hallhülge populatsioon kannataks arvatavasti selle seisundit halvendamata märksa kõrgemat küttimissurvet, ei ole Keskkonnaameti arvates senist küttimishuvi ja võimekust arvestades vaja hallhülge kaitse tegevuskavas kokku lepitud küttimismahtu esialgu muuta.

Keskkonnaamet määras ka hallhülge kaitse tegevuskavast ja ulukiseire aruande lisast tulenevad küttimise keelualad. Jahipiirkondade kaardile on kantud hallhülge küttimise keelualad (alad, kus hallhüljes on kaitseala kaitse-eesmärgiks).

Jahiseaduse § 4 lg 2 p 8 järgi on hallhüljes suuruluk ning vastavalt jahieeskirja § 5 lg-le 8 võib hallhülgele pidada varitsus- või hiilimisjahti 15. aprillist kuni 31. detsembrini. Hallhülge küttimismahu kehtestab igal jahiaastal Keskkonnaamet, lähtudes jahiseaduses nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust.

Vaata Keskkonnameti peadirektori hallhülge küttimismahu kehtestamise käskkirja 2017/2018 jahiaastaks siit.