Euroopa Liidus hakkab kehtima ohtlikke võõrliike koondav nimekiri

Euroopa Liidus hakkab kehtima ohtlikke võõrliike koondav nimekiri

1641
Pesukaru. Foto: pixabay

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
5. jaanuar 2016

Euroopa Liidus hakkab kehtima ohtlikke võõrliike koondav nimekiri

Euroopa Liidus lepiti kokku esimene ühtne looduskaitseliselt ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekiri, kuhu kantud liike ei tohi importida, transportida, turustada, pidada, paljundada ega loodusesse lasta.

Detsembri lõpus Euroopa Komisjonis heaks kiidetud nimekiri on EL-i määruse nr 1143/2014 „looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta“ lisa, mille koostamisse panustasid nii teadlased kui ametnikud üle Euroopa. Nimekiri jõustub 20 päeva pärast Euroopa Liidu teatajas avaldamist, eeldatavasti jaanuaris või veebruari alguses.

 „Kuna võõrliikide levik ei hooli riigipiiridest, on sageli vaid ühel piirkonnal üksi raske midagi ette võtta, kui naabrid tegevusega kaasa ei tule. Ühtsesse nimekirja kantakse liigid, kel on oluline negatiivne mõju loodusele ning ühine võitlus nende vastu Euroopa Liidu tasemel põhjendatud,“ selgitas keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Merike Linnamägi.

Esimeses nimekirjas on 37 liiki, kuid nimekiri hakkab ajas muutuma ehk sinna plaanitakse peagi uusi liike lisada. Nimestikku on võimalik kanda ka liike, mida Euroopa Liidus ei ole veel leitud, kuid mille ohtlikkust teadusandmete põhjal eeldatakse. See võimaldab impordi ja transpordi keeldudega nende Euroopa Liitu jõudmist ära hoida või vähemalt edasi lükata.

Nimekirja kantud liikidest on teadaolevalt Eesti looduses esindatud kaheksa, lisaks on osa liike ilmselt olemas inimeste akvaariumides, kodus lemmikloomana või aedades. „Eesti seisukohast on kindlasti oluline, et nimekirja kanti meil juba tõrjes olevad pärsia karuputk ja sosnovski karuputk. Samuti juba praegugi Eestis impordi ja kasvatamiskeeluga signaalvähk, kaugida unimudil ja hallorav jõudsid Euroopa nimekirja. Ennetava meetmena oli Eesti jaoks väga oluline ka pesukaru nimekirja kandmine,“ loetles Linnamägi.

Nimekirja kinnitamisest on mõjutatud nii lemmikloomaomanikud, aiandus- ja lemmikloomakauplused, maaletoojad, kasvatajad, (hobi)aednikud, maaomanikud kui ka teadlased.

Nimekirja kantud loomi võib lemmikloomana edasi pidada, kui need ei paljune ega loodusesse pääse. Samuti võivad poed neil varuks olevad lemmikloomad aasta jooksul inimestele müüa, kuid uued omanikud peavad samuti tagama, et lemmik loodusesse ei pääse ega paljune. Loomade kasvatamine kaubanduseesmärgil (st loomad, kes pole lemmikloomad) muutub nimekirja kinnitamisel keelatuks ning loomad tuleb humaanselt hukata ja neid võib tavapärasel viisil realiseerida. Määrus reguleerib vaid elusloomi, loomadest tehtud tooteid määrusega ei reguleerita.

Taimi ei tohi aga müüa ega kasvatada ning tuleb astuda otseseid samme juba looduses või aias kasvavate taimede ohjamiseks ja hävitamiseks. Ka seni keelas looduskaitseseadus võõrliike loodusesse lasta, kuid ühtsesse Euroopa nimekirja kantud liikide puhul on karistatav ka tegevusetus ehk see kui taim lihtsalt kasvab ja selle kasvamise ja levimise takistamiseks midagi ette ei võeta.

Nimekirja kantud liike võib erandkorras kasutada ainult teadustöö, ex situ liigikaitse või meditsiini eesmärgil. Selleks tuleb taotleda erandluba ning tagada, et liik ei pääseks loodusesse. Lube hakkab väljastama Keskkonnaamet.

Võõrliigid on liigid, mis on sattunud uude kohta inimese tahtliku või tahtmatu tegevuse tagajärjel, neist osa on aga uues leiukohas nii edukad, et muutuvad looduskaitseliseks probleemiks. Samuti on järjest teravamalt tunda võõrliikide mõju majandusele. Rahas on kahju sageli väga raske hinnata, ent arvatakse, et Euroopa Liidus on võõrliikide tekitatud kahju aastas vähemalt 12 miljardit eurot.

Esimesse nimekirja kuuluvad (tärniga tähistatud ka Eesti looduses leitud liigid):

  • Baccharis halimifolia – soolak puisaster
  • Cabomba caroliniana – karoliina näkijuus
  • Callosciurus erythraeus – puna-kabeorav
  • Corvus splendens – õuevares
  • Eichhornia crassipes – harilik vesihüatsint
  • Eriocheir sinensis – hiina villkäppkrabi*
  • Heracleum persicum – pärsia karuputk*
  • Heracleum sosnowskyi – sosnovski karuputk*
  • Herpestes javanicus – täpikmangust
  • Hydrocotyle ranunculoides – tulik-vesipaunikas
  • Lagarosiphon major – kähar näkikatk
  • Lithobates catesbeianus (Rana catesbeiana) – härgkonn
  • Ludwigia grandiflora – suureõieline ludviigia
  • Ludwigia peploides – vaipudviigia
  • Lysichiton americanus – ameerika kevadvõhk*
  • Muntiacus reevesi – hiina muntjak
  • Myocastor coypus – nutria*
  • Myriophyllum aquaticum – brasiilia vesikuusk
  • Nasua nasua – ninakaru
  • Orconectes limosus – ogapõskne vähk
  • Orconectes virilis (eestikeelse nimeta vähk)
  • Oxyura jamaicensis – valgepõsk händpart
  • Pacifastacus leniusculus – signaalvähk*
  • Parthenium hysterophorus – prügi-neitsirohi
  • Perccottus glenii kaugida – unimudil*
  • Persicaria perfoliata (Polygonum perfoliatum) – haakuv kirbutatar (haakuv kirburohi)
  • Procambarus clarkii – punane soovähk
  • Procambarus sp. (Procambarus fallax forma virginalis marbled crayfish) – marmorvähk
  • Procyon lotor – pesukaru
  • Pseudorasbora parva – ebarasboora
  • Pueraria montana (Pueraria lobata) – hõlmine pueraaria
  • Sciurus carolinensis  – hallorav
  • Sciurus niger  – rebasorav
  • Tamias sibiricus – siberi vöötorav
  • Threskiornis aethiopicus – valgesilm-iibis
  • Trachemys scripta – punakõrv-ilukilpkonn*
  • Vespa velutina nigrithorax – aasia vapsik (aasia herilane)

Rohkem infot uuest võõrliigimäärusest leiab keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

Võõrliikide tõrjet ja võõrliigi ohjamiskavade koostamist korraldab ning võõrliikide lube väljastab Keskkonnaamet (madli.linder@keskkonaaamet.ee). Täpsemates küsimustes uue määruse kohta võib pöörduda Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna poole (merike.linnamagi@envir.ee)

Lisainfo:
Kadri Masing
Keskkonnaministeerium
avalike suhete nõunik
6 262 941; 56 880 386
kadri.masing@envir.ee




JAGA