Mare Mätas sihtasutusest Kihnu Kultuuriruum tunnistas, et värske seaduseelnõu üle on põhjust heameelt tunda, sest see näitab, et kihnlaste kolm aastat kestnud võitlus hülgejahi taastamise pärast hakkab lõpuks vilja kandma.
Spetsialistide kinnitusel on võimalik hallhüljeste kaitsestaatust leevendada, kuna viimase kümne aasta jooksul on liigi arvukus tõusnud Eesti vetes enam kui kaks korda ehk 1500-lt ligikaudu 4000 loomani.
„Hülgejaht ei toimuks enam ajaloolisel viisil, vaid püssiga ehk loomadele kõige valutumal viisil," rääkis Mätas. „Laskjal peab olema nii relva- kui ka jahiluba."
