Keskkonnaamet hüvitas põllumeestele suurkiskjate poolt tekitatud kahju

Keskkonnaamet hüvitas valdava enamuse eelmisel aastal huntide, karude
ja ilveste poolt põllumeestele tekitatud kahjust. Rahuldamata jäid kolm
avaldust, mille puhul eksperdid ei suutnud tõendada suurkiskjate
osalust, murtud kariloomade arvu või mis ei vastanud kehtivatele
seadustele.

„Hundi tekitatud kahjusid hüvitati kokku 45 taotlejale ligi 530 tuhande
krooni ulatuses, ilvese poolt kariloomade murdmisi kompenseeriti 5
inimesele ligi 45 tuhande krooni eest ning karude poolt mesitarude
kahjustusi 25 mesinikule veidi rohkem kui 140 tuhande krooni
ulatuses," ütles Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi.
Eelmisel aastal laekus Keskkonnaametile kokku 1,2 miljoni krooni
ulatuses suurkiskjate poolt tekitatud kahjude hüvitamise taotlusi.

Tõnu Talvi ütles, et edaspidi pööratakse kiskjakahjude hüvitamise
menetlemisel senisest suuremat tähelepanu omanikupoolsele vastutusele ja
kasutatud ennetusabinõudele (karjamaade vahetamine ja järelevalve,
karjuste ja karjakoerte kasutamine, kiskjakindlate aedade rajamine,
aktiivsed hirmutid jms). Eesti loodushoiu sümbolite ja
tegevusprioriteetide hulka kuuluvad nii traditsioonilise
põllumajandusega hooldatud pool-looduslikud kooslused kui meie
rikkalik suurkiskjate fauna.

Kiskjakahjude esinemiskohtade paiknemine ja ulatus väljendab ennekõike
suurkiskjatele sobilike elupaikade, nende loodusliku saagi ja
kariloomade kättesaadavust. Kiskjakahjude suurus peegeldab ka
inimasustuse ja -tegevuse muutumist maapiirkondades ning nõrka
omanikujärelvalvet.

Tulenevalt looduskaitseseadusest ja kooskõlas Euroopa Liidu seadustega
hüvitatakse Eestis põllumajandustoodete esmatootjatele pruunkaru, hundi
ja ilvese tekitatud kahjud ning kahjustuste ennetamiseks tehtud
kulutused.

Suurkiskjate tekitatud kahju hüvitatakse pea täies ulatuses, kusjuures
abi taotleja kanda jääb omavastutuse kohustuslik osa 1000 kuni 2000
krooni aastas. Euroopa Liidu liikmesriigina peab Eesti jälgima, et
põllumajandustoodete esmatootjatele antav vähese tähtsusega abi ei
ületaks Euroopa komisjoni kehtestatud piirmäära, mis on 7500 eurot
(117 350 krooni) kolme aasta kohta.

Lisainfo: Tõnu Talvi, Keskkonnaameti looduskaitse bioloog, tel
5016869, E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud  

Aet Truu
Keskkonnaameti pressiesindaja
6272 195
51 08854
E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud