Seda suurt ja tumedat lindu võib kohata nii mere kui ka mageveekogu ääres. Pesitseb rannakaljudel või puude otsas. Viimase kümne aastaga on see lind meil muutunud massiliseks. Kuna toitub kaladest tekitab suure arvukuse puhul kahju kalavarudele ja rikub kalurite püüniseid. Pesitsuskolooniate ümbruses sureb kõik taimestik. Kaal kuni 2,5 kilo. Kütitakse arvukuse reguleerimiseks. 2007 kütiti 345,
Ta on kõige suurem ja sagedamini esinev haigur Euroopas. Põhivärvus hall. Nagu kõigile haigrutele tüüpiline - nii lendab ka hallhaigur tagasi tõmmatud peaga. Pesa on tehtud okstest ja asub kõrgel puu otsas. Toitub kaladest ja kahepaiksetest. Kalakasvatustes tekitab märkimisväärset kahju. Kütitakse arvukuse reguleerimiseks. 2007 kütiti 25,
Pesitseb soistes paikades ja taigas Põhja-Jäämere äärsetel aladel. Meil läbirändaja nii kevadel kui ka sügisel. Sulestiku põhivärvus pruun, jalad oranzkollased. Kaalub kuni 4,2 kilo. 2007 kütiti 1400,
Tsirkumpolaarselt levinud haneliik. Pesitseb üksikpaaridena soises tundras metsapiirist põhja pool. Meil läbirändaja nii kevadel kui ka sügisel. Väliolukorras on heaks eraldamistunnuseks valge laup (ei ulatu silmade vahele) ja tugeva mustriga (suured mustad laigud) kõhukilp. Kaalub kuni 3,3 kilo. 2007 kütiti 453,
Pesitseb Isalandil, Sotimaal, Kesk-Euroopast Vaikse ookeanini, Soomes ja Rootsis. Meil nii pesitseja kui ka läbirändaja. Pesitseb roostikurikastes merelahtedes ja rannikujärvedel, samuti meresaartel. Värvuse põhitoon hall. Läbiränne septembris. Viimased hallhaned lahkuvad meilt oktoobris. Kaalub kuni 4,5 kilo. 2007 kütiti 922,
Ameerika mandri põhjaosast pärinev paljude alamliikidega suurekasvuline lagleliik. Põsed ja kurgu alune valged. Meile lähemad pesapaigad asuvad Soomes ja Rootsis. Mõningaid isendeis nähakse meil igal aastal. Kaalub kuni 5,4 kilo. 2007 kütiti 15,
Pesitseb Gröönimaal, Teravmägedel, Novaja Zemljal ja mujal Pöhja-Jäämere rannikul. Vähesel määral pesitseb ka meil. Sügisel massiline läbirändaja. Laup, põsed ja kurgualune valged. Kaalub kuni 2,4 kilo. 2007 kütiti 462, 2008. a 1324, 2009. a 1085, 2010. a 2778
Viupart on varesest veidi väiksem ja üsna jässakas. Ta on meil peamiselt läbirändaja, paiguti ka suvelind (sulgivate isaste salgad juunis ja juulis merelahtedel). Eestis pesitseb väga vähesel arvul. Kaal kuni 1 kg. 2007 kütiti 1078,
Varesest veidi väiksem, ujupildilt sarnaneb sinikaelpardiga. Pesitseb peamiselt Kagu-Euroopas. Meil väikesearvuline haudelind. Elutseb taimestikurikastel veekogudel. Kaal kuni 1,3 kg. 2007 kütiti 164,
Piilpart on meie pisemaid ujuparte - kuni hakisuurune. Samuti on ta üks meie arvukamaid ujuparte nii pesitsemisel kui ka läbirändel. Elutseb mitmesugustel siseveekogudel. Kaal kuni 500 g. 2007 kütiti 3118,
Sinikael-part on suhteliselt massiivse kerega lind, varesest suurem. Ta on Eesti suurim ja arvukaim ujupart nii pesitsemisel kui ka rändeaegadel ja talvel. Pesitseb nii vee lähedal kui ka kaugemal. Pesa asetseb maapinnal ja harva ka puu otsas (vanas varesepesas). Asustab ka tehispesi. Sinikael-part moodustab suurima osa meil kütitud jahilindudest. Kaal kuni 1,5 kg. 2007 kütiti 6204,
Soopart on umbes varese suurune ja sihvakam kui sinikael-part. Tegemist on suhteliselt arvuka ujupardiga nii pesitsemisel kui ka läbirändel. Elutseb madalaveelistel veekogudel ja uhtniitudel. Isalinnud viibivad suvel salkades, tihti koos teiste pardiliikidega. Kaal kuni 1,3 kg. 2007 kütiti 364,
Rägapart on haki suurune nagu piilpartki, kuid heledama sulestikuga. Ta on Eestis arvukas haudelind ja lisaks sellele ka väiksearvuline läbirändaja. Talvitub enamasti Aafrikas. Kaal kuni 600 g. 2007 kütiti 299,
Luitsnokk-part on kasvult väikesevõitu, varesest väiksem. Pesitseb merelahtedel, harvem järvedel. Kaal kuni 1 kilo. 2007 kütiti 226,
Punapea vart on meil küllaltki arvukas ja tavaline haudelind. Kuigi maitsva lihaga, satub ta jahisaagi hulka harva. Sügiseti kütitakse meil mõnikümmend isendit. Lahkub oktoobri algul. Talvitub Vahemeremaadel. Kaal kuni 1,2 kg. 2007 kütiti 6,
Meie arvukamaid sukelparte Eesti meresaartel, rannikujärvedel, mitut tüüpi siseveekogudel, sealhulgas kalatiikidel ja rabalaugastel. Liigi arv suureneb. Tuttvart on ka väga arvukas läbirändaja. Võrreldes liigi arvukusega kütitakse teda meil väga vähe. Kaal kuni 1 kg. 2007 kütiti 43, 2008. a 21, 2009. a 33, 2010. a 25
Väikese hane suurune kohmakas lind. Lendab raskepäraselt. Isalind on haruldast värvi, alumine kehapool must, ülemine valge. Hahk on tüüpiline haudelind meie meresaartel mida kindlasti peab ümbritsema sügav vesi (3-4m). Jahihooajaks on enamus linde meilt lahkunud. Kaal kuni 2,8 kg. 2007 kütiti 0,
Aul on väiksem kui tuttvart. Pesitseb tundravööndis. Aul on Eestis arvukaim läbirändav partlane. Olenevalt aastatest võib läbirändajate arv küündida miljonini. Esineb merel, sisevetele satub harva. Isalinnule on iseloomulik pikk ahenev saba. Kaal kuni 900 g. 2007 kütiti 7,
Mustvaeras on peaaegu rongasuurune, üleni musta (isalind) või tumepruuni (emalind) sulestikuga. Pesitseb tundravööndis. Meilt rändab läbi sadade tuhandetena mööda põhjarannikut. Jahisaagiks langeb meil väga juhuslikult. Kaal kuni 1,5 kg. 2007 kütiti 1,
2007 kütiti 140,
Sõtkas on meil väikesearvuline haudelind, kes pesitseb peamiselt metsajärvedel ja jõgedel. Kasutab ka tehispesi. Läbirändel massiline. Talvitub Lääne- ja Põhjamerel. Kaal kuni 1,3 kg. 2007 kütiti 92,
Laanepüü on taigavööndi okasmetsade tüüpiline lind. Ta on tihedalt seotud kuusepuistutega, eriti niiskete kuusesegametsadega, kus alustaimestik on rikkalik. Paigalind, levinud Eesti mandriosa metsades. Kaal kuni 490 g. 2007 kütiti 84,
Eestis on levinud põldpüü alamliik Perdix perdix lucida. Põldpüü on stepi ja metsastepi karakterliik, kes toitub ainult maapinnal. Praeguse areaali põhjapoolsetesse osadesse on ta liikunud adra järel. Väliselt meenutab põldpüü kodukana, kuid on tunduvalt väiksem. Kaal kuni 430 g. 2007 kütiti 41,
Lauk ehk nagu vanasti öeldi vesikana on vast kõigile tuntud musta värvi veelind. Vana linnu sulestik läigib metalselt, valge nokk ja valge laik otsaesisel. Eestis pesitseb siseveekogudel ja mererannikul. Meil on ta tavaline haudelind. Kaal kuni 1,2 kilo. 2007 kütiti 30,
Kuldnokast suurem. Üleslend on käänakuline, mida saadab mõhitav häälitsus. Eestis pesitseb ja rändab ka läbi. Asustab soid, niiskeid niite, luhtasid, rabade servaosi. Kevadel sooritab mängulende. Kaal kuni 170 g. 2007 kütiti 7,
Umbes hakisuurune. Meil nii pesitseja kui läbirändaja. Pehmetel talvedel talvitavad mõned metskurvitsad meil, hoidudes allikarikastele aladel. Meeliselupaikadeks on niisked sega- ja lodumetsad, kus leidub metsalagendikke. Kaal kuni 420 g. 2007 kütiti 1192,
Hõbedast ja valget värvi kajakas. Hõbekajakast eristab teda väiksem kaal, tumedad jalad ja silmad, lühike nokk. Pesitseb mererannikul ja suurematel veekogudel. Talvitub Suur-Britannias ja Iirimaal. Toitub väiksematest selgroogsetest ja putukatest. Kaal kuni 550 g. 2007 kütiti 97,
Meile kõigile tuntud kajakas. Pesitseb kõikjal, kaasa arvatud ka linnad ja prügimäed. Talveks rändab Kesk-Euroopasse. Toitub pöhiliselt seemnetest, väljaheidetest, toidujäänustest, kalast, kõigest mida suudab leida. Kaal kuni 400 g. Kütitakse arvukuse piiramiseks. 2007 kütiti 1,
Hõbekajakas on hõbedaste tiibadega, valge lind. Pesitseb põhiliselt mererannikul ja suurematel järvedel. Elutseb ka linnades ja prügimägedel. Talvitub Suur-Britannias ja Prantsusmaal. Ta on kõigesööja. Kaal kuni 1,5 kilo. Kütitakse arvukuse piiramiseks. 2007 kütiti 7,
Tume kajakas kellel on suur pea ja suur nokk. Pesitseb peamiselt mererannikul. Kõigesööja. Tema saagiks langevad ka väiksemad linnud ja imetajad. Rüüstab ka teiste lindude pesi. Talvitub Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Kaal kuni 2,2 kilo. Kütitakse arvukuse piiramiseks. 2007 kütiti 15,
Ei leidu vist inimest kes kodutuvi ei tunneks. Esineb kõikjal kus on vähegi suurem inimasustus. Paigalind. Toitub seemnetest ja toidujäänustest. Värvus on väga mitmekesine, mustast valgeni. Probleemiks on tuvide massilise esinemise kohtades tekkiv tugev reostus. Kaal kuni 325 g. Kütitakse arvukuse piiramiseks. 2007 kütiti 413,
Sulestik peamiselt hall, külgkael valge laiguga ja punakasvioletse metalliläikega. Pesitseb peamiselt okas- ja segametsades. Kaelustuvi on meil arvukas ja kõikjal levinud lind nii pesitsusajal kui ka läbirändel. Mõned talvitavad meil. Kaal kuni 570 g. 2007 kütiti 300,
Meil nii pesitseja kui läbirändaja. Suure arvukuse tõttu on ta aiapidajatele sageli suureks nuhtluseks. Kaal kuni 130 g. Kütitakse arvukuse reguleerimiseks. 2007 kütiti 43,
Kogu sulestik must, tugeva metalliläikega. Vanalinnu nokatüvi sulevaba ja valkjas. Harilik haudelind ja läbirändaja. Pesitseb seltsinguliselt põldude vahelistes tukkades, parkides ja surnuaedades. Sageli on ühe puu ladvas mitu pesa. Jahimajanduslikku tähtsust ei oma kuid kütitakse arvukuse kontrollimiseks. 2007 kütiti 25,
Kere sulestik tuhkhall, pea, tiivad ja saba mustad. Eestis kõikjal levinud haudelind ja ka läbirändaja. Suurtes metsades tavaliselt ei ela. Pesitseb ka linnaparkides, aedades ja merelaidudel. Veelindude arvuka pesitsemise paikades teeb pesade rüüstamisega suurt kahju. Seetõttu on tarvis tema arvukust vähendada. 2007 kütiti 1743,
Varesest suurem, üleni must, metalliläikeline. Suure nokaga, nokatüvik sulistunud. Ronk on Eestis tavaline paigalind. Rüüstab teiste lindude pesi. Kütitakse arvukuse piiramiseks. 2007 kütiti 209,
