Erametsaomanikud on linnurahu valmis pidama vabatahtlikult

Erametsaomanikud on linnurahu valmis pidama vabatahtlikult

111
Musträhn. Foto: Jean-Jacques Boujot/Flickr

Metsaomaniku enda teadlikkus on parem kui käsud ja keelud.

Keskkonnaministeerium on võtnud kohustuseks erametsaomanikele rohkem teavet jagada, et kevadsuvised metsas toimetamised häiriksid pesitsusajal linde nii vähe kui võimalik. Oleme seisukohal, et teadlikkus on käskudest-keeldudest parem, kirjutab Erametsakeskus oma kodulehel.

Seaduse järgi ei ole kevadine raierahu Eestis kohustuslik, küll aga on keelatud pesade ja munade tahtlik hävitamine ning kahjustamine või pesade kõrvaldamine nii metsas kui mujal, sh näiteks hekkide pügamisel linnas. Ka ei luba seadus linde pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal häirida.

Heas mõttes üllatav hoiak

Lindude pesitsusaegset raierahu peab RMK omal initsiatiivil juba 2002. aastast. Erametsaomanikelt on Erametsakeskus uurinud (uuringu tegi Turu-uuringute AS 2019), kas ka nemad on kevadise raierahuga nõus. Tulemused olid heas mõttes üllatavad: kuigi raierahu ei ole erametsaomanikele kohustuslik, on pea kõik (95%) seda nõus pidama ja suurem osa (65%) on valmis loodushoiu nimel teatava osa oma metsamaast majandamisest välja jätma. Valmidus raierahu pidada on keskmisest pisut väiksem juriidilistest isikutest metsaomanike või vähemalt 50hektarilise metsamaa omanike seas.

Majanduslikult ei pruugi raierahu pidamine erametsaomanikele alati kasulik olla, sest just sel ajal on metsas kasutatav renditehnika nende jaoks vaba. Ka on mõnel kevadkuul mets kuiv ja pinnas kõva, mis võimaldaks edukalt hoiduda maapinda kahjustamast. Viimase aja soojadel talvedel ongi mitmetine mõju – ühest küljest on need takistanud metsatöid, kuid teisalt soodustavad osa lindude varasemat pesitsema hakkamist.

Teadmist koondav uuring

Et koguda kokku teadmine ja anda nõu metsaomanikele, tellisime Tartu ülikoolilt uuringu raiete võimalikust mõjust linnustikule. Linnuökoloog Marko Mägi koostas teaduskirjandusele tuginedes kokkuvõtte, milles andis ülevaate kevadsuviste raiete võimalikest mõjudest Eesti metsalindudele ja pakkus välja meetmeid, mis aitavad vähendada raiete halba mõju, kui metsatöödest ei ole mingil põhjusel võimalik loobuda.

Uuringust selgub, et Eestis pesitseb kokku püsivalt või ebaregulaarselt 221 linnuliiki. Neist ligikaudu 100 liiki on pesitsusajal suuremal või vähemal määral seotud metsadega. Kokku pesitseb Eesti metsades aga umbes 70% kõigist Eesti haudelinnupaaridest. Seega on mets paljude lindude oluline elupaik.

Uuringust selgub, et kõige linnusõbralikum on pidada metsades kevadsuvist raierahu. Kui aga kevadsuvine raie on möödapääsmatu, siis tuleb vältida raiet linnurohketes kasvukohatüüpides ning valida linnustikku võimalikult vähe häiriv raieliik.

Kõige negatiivsemat mõju avaldab linnustikule lageraie. Kui lindude pesitsusperioodil üldse raiet planeerida, siis oleks lageraie asemel mõistlikum raiuda metsa väikeste häiludena või valikraiega. Mõõdukas turberaie ei mõjuta linnustikku pikaajaliselt märkimisväärselt, lühiajaliselt võib see linnustikku mitmekesistadagi.

Uuringu tulemuste põhjal oleme koostanud erametsaomanikele väikese infomaterjali, kus on soovitused, mil moel kevadsuviseid metsatöid planeerida, ja lisaks selgitusi, millises seisus meie linnustik on.

Lisaks käib linnurahuteavitus ka metsaportaalis. See tähendab, et kõik, kes esitavad metsateatise, näevad portaalis vastavat teavet, et osata hoiduda kahju tegemast.

Raierahu paljude jaoks juba on ja peaks ka tulevikus olema sotsiaalne norm. See, kas ja kuidas oma metsas toimetada, on omaniku teadlikkuse ja huvi küsimus.




JAGA