Enamik hülgeküttimise lubadest jääb realiseerimata

Enamik hülgeküttimise lubadest jääb realiseerimata

1017
Foto: Flickr


Tänavu anti Eestis välja 45 hülgeküttimise luba, millest enamik jääb realiseerimata. Praeguseks on kütitud kümme hüljest ja jahihooaeg lõppeb selle kuuga.

Kalurid peavad hülgeid nuhtluseks, sest nad lõhuvad võrke ja söövad ära kala, vahendab ERR. Hülgeküttimine on juba mitu aastat lubatud, kuid suurt huvi jahimehed selle vastu ei tunne.

Kui jahiseaduse muudatust riigikogus menetleti, tegeles sellega ka toonane riigikogu liige Annely Akkermann, kelle hinnangul tuleks hülgeid rohkem küttida, sest küttimisega kaasneb see, et hülged hakkavad inimesi kartma. “Hülgele peab siiski tunduma, et inimene on talle looduslik vaenlane.” Kui praegu on hülgeküttimine lubatud 1. aprillist aasta lõpuni, siis ajalooliselt kütiti hülgeid kõige rohkem märtsis ja jää peal, rääkis Akkermann. “Aga see on poegimisaeg ja sel ajal tänapäeva jahieetika kohaselt hülgeid ei kütita.”

Kihnu hülgekütt Evald Lilles on sel jahihooajal küttinud kaheksa hüljest. Tema sõnul tahaksid kihnlased, et hülgeid kütitaks rohkem, aga see pole lihtne.

“Kalamehed on ikka päris kimbus nendega. Siiapüüki praktiliselt ei saa teostada. Nad lõhuvad võrke ja söövad siiad seest ära,” nentis Lilles.

Lillese sõnul on probleem see, et jahialad, kus kihnlased käisid varem püüdmas, pandi enne kinni kui load anti ja sinna enam püüdma minna ei tohi. “Need kaks kohta on nüüd looduskaitsealad. Ei ole nii kerge neid sealt kätte saada,” ütles ta.

 

Lillese sõnul söövad kihnlased hülgeliha hea meelega. “Nahk läheb parkimisele, rasu sulatatakse üles, liha, oleneb hülgest. Noore liha jagame ära kihnlaste vahel. Olen ära jaganud või üritanud karpi teha,” rääkis ta kihnlaste kommetest.

“Väga maitsev on hülgepoja liha, eriti kui teda suitsetada. Kihnlane väga tahab seda. Isegi mandriinimesed ütlevad, et uskumatu. Ega seda iga päev ei sööda. Kihnlane on väga rahul, kui aastas korra-kaks saab laua peale seda.”