Jahimeeste XXXIII kokkutulekuni on jäänud ainult 2 kuud aega ja tänasega avati eelregistreerumine, mis kestab 7. juulini.
Eelregistreerumise hind EJSi liikmele 8, mitteliikmele 10 eurot. Alla 12-aastased lapsed tasuta! Üle 70-aastased 5 eurot!
Lisainfo ja eelregistreerimine kokkutuleku kodulehelt SIIT
Laskmisalade eelvõistlustele saab juba kellaajaliselt registreeruda SIIT
Kohtumiseni Toosikannul!
Foto: www.toosikannu.ee
Jahindusnõukogude töökord SIIT
Maakondlikesse jahindusnõukogudesse esindajate nimetamine SIIT
Austatud EJS liikmed
Jahiseadus on Riigikogu poolt vastu võetud ja Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutatud. 1. juunil hakkab uus Jahiseadus kehtima. See tähendab seda, et me kõik hakkame selle seaduse ja seaduse alusel kehtestatud ja kehtestatavate õigusaktide alusel elama. Viis aastat oleme koostöös Teiega jahiseaduse ettevalmistamise protsessis osalenud ja sinna oma panuse andnud. Jääb ajalookirjutajate otsustada, kas me tegime seda piisava tarkuse ja jõuga või mitte. Ma võin Teile kinnitada, et tegime seda just nii hästi kui oskasime ja suutsime. Osalesime selles seaduseloomes algusest kuni lõpuni. Jahiseaduse ettevalmistamise protsessis lähtusime oma seltsi ja jahimeeste väärtustest, mis omakorda baseeruvad austusele looduse vastu ja tuginevad kestlikule kogukonnapõhisele jahinduse arendamisele. Nendest ja paljudest teistest väärtustest lähtume ka seaduse ellurakendamisel ja selle täitmisel. Meie seltsi seisukohad uue Jahiseaduse osas ütlesin välja EJS üldkoosoleku pöördumises.
Keskkonnaministeerium
Riigikogus 25. aprillil vastuvõetud jahiseaduse koostamise juures on osalenud peamiselt jahimeeste esindusorganisatsioon ja mitmed maaomanike organisatsioonid, teadlased ja riigi esindajad. Uut jahiseadust on tehtud alates 2008. aastast.
Põhiprobleem, mida uus jahiseadus lahendab, puudutab omandiõigust. Praeguseni oli jahindus sisuliselt ainus valdkond, kus eraomanikul puudus õigus ja võimalus kaasa rääkida selles, kuidas tema omandit kasutatakse.
Ainus "õigus", mis jahipiirkonda kuuluval eraomanikul veel kehtiva jahiseaduse alusel on, on "õigus" kanda 100% kogu kahju, mida metsloomad tema omandisse kuuluval maal tekitavad. Vana seaduse alusel on teiseks maaomaniku õiguseks keelata oma maa peal jahi pidamine. See toob aga kaasa veelgi suuremad kahjud (kuna jahi keelamise tulemusel ei küti enam keegi põllukahju tekitavaid metssigu või metsakahju tekitavaid põtru ja metskitsi).
Uus jahiseadus tagab jahiloomade kaitse ja arvukuse ohjamise ning suunab jahimehi ja maaomanikke koostööle. Seaduse ettevalmistamine on olnud pikk ja põhjalik protsess, millesse on olnud kaasatud kõik huvitatud osapooled. Ka parlamendis tekitas eelnõu elavat arutelu ning esitati rohkelt parandusettepanekuid. Seaduse põhisisu ja selle aluseks olevad printsiibid on aga samaks jäänud.
Uue jahiseaduse kandev mõte on koostöö maaomanike ja jahimeeste vahel. Maakondades luuakse selleks jahindusnõukogud, mis koosnevad maaomanike, jahimeeste ja riigi esindajatest.
