EJSi seisukohad keskkonnakomisjoni erakorraliseks istungiks

EJSi seisukohad keskkonnakomisjoni erakorraliseks istungiks

2507

Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra kutsus kokku komisjoni erakorralise istungi 27. augustil kell 11.00, et arutada sigade Aafrika katkuga seonduvat ja menetluses olevat jahiseaduse muutmise seaduse eelnõud (77 SE). Eesti Jahimeeste Seltsi poolt osalevad president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts.

Homsel istungil esitlevad Puust ja Korts neid põhimõtteid, mis kinnitati EJS juhatuse erakorralisel istungil kaks nädalat tagasi. Vahepeal on toimunud arendusgrupi erakorraline töökoosolek, kus lähtuvalt juhatuse poolt otsustatud põhimõtetest koostati tegevuskava ja lepiti kokku konkreetsed ülesanded. Vastavalt tegevuskavale tutvustati EJS seisukohti strateegilistele partneritele ja meediale.

EJS seisukohad homseks komisjoni erakorraliseks istungiks on:

  • Jahimehed on valmis aktiivseks koostööks riigiga ja on valmis võtma edasise küttimise eest vastutuse. Jahimehed toetavad ideed vähendada SAKi ajal metssigade arvukust teaduslikult põhjendatud miinimumini. Selle eelduseks on kindlasti kütitud jahisaaduse väga üheselt mõistetava käitlemise korraldamine riigi institutsioonide poolt. Siin näeme kahte arenguteed: liha käitlemise võimaldamine küttimise puhul või nn pearaha maksmine hukkamise puhul. Niikaua kui kütitud või hukatud ulukit ei ole kuskile panna, ei ole võimalik tegevust aktiviseerida. Siin ootame ametkondadelt ka vastavaid juhendeid. EJS juhatus leidis ühe võimalusena, et kulude katteks võiks kaaluda võimalust, et uluksõraliste kahjutasusid katku ajal mitte rakendada seoses jahimeeste suurte kulutustega;
  • Ei ole otstarbekas ega võimalik metssea võrdsustamine väikeulukiga. See meede ei ole põhjuslikult seotud katku vastu võitlemisega. Seda loetakse isegi katku leviku seisukohalt ohtlikuks. Täna on organiseeritud jahimeestel läbi EJSi lepingud VTA-ga nii surnud kui ka kütitud positiivsete ulukite käitlemise osas, konteinerite ja külmkappide osas. Olemas on minimaalnegi tase ohutu käitumise ja desinfitseerimise osas. Kui protsessis hakkavad osalema inimesed, kes ei ole instrueeritud ega tea, kuidas kütitud metssiga edasi käidelda, kuidas kasutada desovahendeid, siis kujutavad nad endast katku leviku seisukohalt suurt riski.
  • Äärmiselt oluline on ka turvalisuse aspekt. Suurulukile peetakse valdavalt ühisjahti ja mitmete kütigruppide samaaegne ja koordineerimatu tegevus ühes jahipiirkonnas seab ohtu inimeste turvalisuse. Tegemist on relvadega kui suurema ohuallikaga ja see paneb otsustajatele ka tavapärasest suurema vastutuse.  
  • Lubada kasutada metsseajahil kunstlikku valgusallikat kõrgistmelt. Siin palub EJS tungivalt arvestada ohutustehnika nõuetega. Seetõttu teeme ettepaneku kasutada valgusallikat ainult kõrgistmelt. Püssikuul lendab kaugemale, kui öine valgusvihk suudab valgustada. Kütt peab olema veendunud, mis on sihtmärgi taga. Eriti ohtlik on pimedas liikuva sihtmärgi laskmine. Peab jälgima printsiipi, et meetmega tekitatud oht ei ole suurem kui ära hoitav.
  • Lubada kasutada helisummutit ja seda ka jahipidamisel teistele ulukitele. Vaatamata sellele, et ettepanekut toetati, tõdeti, et otsest seost summuti kasutamisel seakatkuga võitlemisel pole.
  • Lubada efektiivseks arvukuse reguleerimiseks kaitsealadel metssigade peibutussöötade kasutamine.
  • Mitte lubada kasutada mootor- ja maastikusõidukit uluki laskmisel kui ebaeetilist ja ohutustehniliselt ohtlikku küttimismeetodit. Eriti ohtlik on liikuva sõiduki kasutamine küttimisel.
  • Mitte lubada ilmsete SAK tunnustega ulukit jahiloata küttida. Tunnused ei ole väliselt üheselt määratavad.
  • Teha taotlus VTA-le avada pühapäeval vetlabor metssigade vereanalüüside vastuvõtmiseks ja ettepanek avada täiendav labor Põhja-Eestis.
  • Mitte lubada kasutada seaaedasid, kui lubatud püügivahendeid.
  • Mitte lubada kasutada öösihikuid. See ettepanek tuli EJS liikmesorganisatsioonilt.
  • Ei toetata metsseajahti vibuga, mille esitasid vibujahimehed.




JAGA