EJS pöördus helisummuti osas siseministri poole

EJS pöördus helisummuti osas siseministri poole

1907
Helisummuti. Foto: Flickr

EJS saatis siseministrile kirja ettepanekuga muuta relvaseadust selliselt, et oleks jahirelvi võimalik lisaks jahipidamisele ja tiirus kasutamisele ka transportida ja hoiustada koos helisummutiga. See aitab ära hoida õnnetusi, mis võivad tekkida summuti pideval peale ja maha monteerimisel.

Eestis on helisummuti kasutamine jahipidamisel lubatud alates 1.07 18. Suur hulk jahimehi on selle seadme endale tänaseks soetanud. RS § 201 tulirelva osa sätestab, et helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, on tulirelvale lubatud kinnitada ja kasutada jahipidamisel või lasketiirus või laskepaigas. Siseministeeriumi selgitusele vastavalt võib helisummuti tulirelvale kinnitada jahiseaduses sätestatud jahipidamise ajal ning see ei tohi olla relvale kinnitatud relva hoiustamisel ega ka relva edasitoimetamisel.

Igakordne helisummuti peale- ja maha keeramine, teinekord 6-8 korda päevas, võib relvameistrite arvates kahjustada relva ja sellest tulenevalt olla ohtlik. Olemas on ka jahirelvad, millele on helisummuti tehase poolt külge ehitatud ja neid ei ole praktiliselt võimalik maha keerata.

Eesti tingimustes on helisummuti kasutamine oluline. Jahimehed täidavad ulukite arvukuse reguleerimisega ühiskondlikku tellimust. Sõraliste arvukuse piiramine on oluline nii kahjustuste kui ulukitaudide (s.h. seakatk) vähendamisel ja ärahoidmisel. Käimasoleval jahihooajal tuleb küttida üle 30 tuhande metskitse. Metskitsed elavad enamasti kultuurmaastikel, inimasustuse läheduses. Jaht toimub reeglina hommikul vara või õhtuhämaruses, summuti kasutamine nendel juhtudel vähendab ümbritseva elanikkonna häirimist.

Täna kehtiv regulatsioon tekitab probleeme asustatud piirkondades jahipidamise korraldamisel ning teadlaste ja riigi poolt soovitatud koguses metskitsede küttimisel.

Pöördumist näeb siit.