Aasta viimasele koosolekule 23. novembril kogunes 17 juhatuse liiget 19.-st. Päevakorras oli seitse küsimust.
Peateema oli veelinnujahi edasine korraldamine. Teema juhatas sisse koosolekut juhatanud president Margus Puust, kes osales 21. novembril koos tegevjuhi asetäitja Kaarel Rohtiga Keskkonnaministeeriumis veelinnujahiteemalisel nõupidamisel. Tegevjuht Tõnis Korts viibis samal ajal koos Pärnumaa JL tegevjuhi Eero Nõmmega Kihnu saarel, kus ümarlauas oli arutelul sama teema ja ka sellest said juhatuse liikmed ülevaate. Mõlemal puhul esitasid EJS esindajad jahimeeste seisukohad, mis muuhulgas ei toetanud kütitavatele lindudele kvootide kehtestamist. Juhatuse liikmed Oliver Leif ja Tiit Tammsaar tundsid sügavat muret jahimeeste maine pärast, mida ühiskonnas toimuvad protsessid on tekitanud. Osutati, et liiga palju on väljaütlemistes emotsioone, asjatundmatust ja kohati lausvalet. Leifi ja Tammsaare ettepanek oli olla veelgi aktiivsem meedias ja katusorganisatsioonil anda liikmetele täpne teave oma tegevusest. Karel Rüütli sõnul tuleks tegutseda jahinduse üldise kuvandi muutmisel.
Juhatus kaalus oma kampaania korraldamist ja teisi võimalikke tegevusi, mis tasakaalustaksid toimuvat ja annaksid ühiskonnale adekvaatset infot. Otsustati korraldada ümarlaud jahikülaliste vastuvõtjatele, et tekkinud küsimust sügavuti lahata ja otsida toimivat lahendust. Samuti tuleb olla enam aktiivne meediaga suhtlemisel ja seda maakondliku tasandil. Ajakirjanikke tuleks kaasata jahile, et nad näeksid ja kogeksid, mis tegelikult jahiprotsessis toimub. Otsustati juhatuse seisukohad edastada Riigikogu Keskkonnakomisjonile. Arutati Järvamaa juhtumit, kus kütiti kaelusega põder. Juhatus mõistis selle hukka.
Teine teema oli informatsiooni andmine maaomanikega toimunud ümarlauast. Siin oli põhiline teema koprajahi tähtajad maaparandussüsteemides. Toimunud ümarlaud oli eelnevalt otsustanud, et KeM-le saadetakse vastav ettepanek. Küttimistähtaja pikendamine ei puuduta looduslikke veekogusid. Juhatuse liikmed olid eelnevalt tutvunud ümarlaua protokolliga, tekkis elav arutelu. Ümarlaud tegi ettepaneku luua võimalus kopra arvukuse reguleerimine maaparanduse süsteemides aastaringseks. Juhatuse liikmed toetasid pikendamise ideed ning pakuti võimalust lubada reguleerimist alates 1. juulist.
Aasta looma teemal oli eestkõneleja Priit Vahtramäe. Ettekande sisuks olid metskitse küttimistulemused, loenduse tulemused ja teadusuuringud. Vahtramäe on teadmiste- ja teaduspõhise jahinduse pooldaja ja valutas südant liikmeskonna vähese aktiivsuse üle. Tema sõnul on jätkusuutliku jahinduse alus võimalikult täpne teadmine sellest, mis jahimaadel toimub. See teadmine peab meile pärale jõudma ja peame selles suunas tegema enam jõupingutusi.
Järgnevalt arutati kolmekuningapäeva korraldamise üle. Kuna seoses EJSi 50 juubeliaastaga on olnud pidulikke sündmusi ja vastuvõtte rohkelt, siis otsustas juhatus, et 2018. aasta jaanuaris kolmekuningapäeva vastuvõttu ei toimu. See otsus puudutab järgmist aastat.
Edasi arutati rahvuslooma teemat. EJS-le oli keskkonnaorganisatsioonidelt tulnud ettepanek ja küsimus, mida arvavad jahimehed hundist kui võimalikust rahvusloomast. Toimus arutelu. Juhatuse liige Toomas Kõuhkna tutvustas seda, kuidas valiti rahvuskala. Juhatuse liikmed leidsid, et rahvuslooma valimine on üldrahvalik küsimus ja selline küsimuse asetamine huvigruppidele kooskõlastamiseks on ennatlik. Vaja on laiapõhjalist arutelu, see on garantiiks, et ettevõtmine ka tegelikult elus rakenduks.
Edasi arutles juhatuse liige Jaanus Põldmaa jahijärelevalve teemal. Viimasel ajal on selles valdkonnas olnud palju probleeme. Toimus aktiivne mõttevahetus. Põldmaa muret jagas Võrumaa jahimeeste eestkõneleja juhatuse liige Mati Kivistik. Otsustati avaldada KKI-le tunnustust Viljandimaal edukalt lõpuleviidud salaküttimise uurimise üle. Otsustati kutsuda juhatuse koosolekule edasise koostöö arendamiseks KKI esindaja.
Seejärel andis tegevjuht ülevaate jahirahu 2017. väljakuulutamisest Jõgevamaal. Jahirahu väljakuulutamine on avalik ja avatud kõigile. See toimub 15.detsembril Kuremaal. Osavõtutasuks väljakuulutamise järel toimuvast pidulikust koosviibimisest kinnitati 40 eurot.
Järgmine juhatuse koosolek toimub 25. jaanuaril 2018 Tartus Veterinaarlaboris.
